Euroopa kaitsejõud võivad hakata Ukrainas rahu valvama, kuid Venemaa võitmiseks on tarvis teravalt rünnata.

- Seis pole Vladimir Putini jaoks kaugelt nii roosiline, kui semutsemine Donald Trumpiga võiks aimdust anda.
- Foto: Zumapress/Scanpix
Kas Donald Trumpi ähvardustest saab asja, selgub mõne nädala pärast sõltuvalt sellest, millal Ameerika riigipea ise otsustab, et suvatähtajaga tärmin on kukkunud. Lähiajalugu suurt lootust optimismiks ei anna, mispärast peab Euroopa lähtuma enda maailmajao põhjapoolsemast luterlikust kreedost, mille järgi aitab jumal ikka neid, kes end ise aitavad.
Lisaks lähedasele koostööle ja veidi konkreetsematele julgeolekugarantiisid hõlmavatele lubadustele on Euroopa tugevaim relv endiselt majandussfääris. Ajal, mil arutluse all on juba 19. sanktsioonipakett, tasub mõelda sellele, miks annavad eurooplased kõigest hoolimata Kremlile endiselt sadu miljardeid eurosid.
Kõigest sellest allpool lähemalt.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt
kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing Ukraina sai toetuslubadusi juurde. Pühapäeval Ukraina iseseisvuspäeva puhul Kiievit väisanud Kanada peaminister Mark Carney ütles, et välista ka oma kaitseväelaste lähetamist tulevase rahu tagamiseks. Ent kuidas otsustab tema lõunanaaber Washingtonis, on endiselt ebaselge.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Venemaa pidi pea inimtühja Alaska haldamiseks üle-eelmisel sajandil pidevalt peale maksma, misjärel otsustati piirkond maha müüa. Ameerika Ühendriikide jaoks on osariik olnud hiljem kindel kullaauk.
Üks Venemaale teel olnud lennuk suunati Tallinna
Ukraina väed korraldasid ööl vastu laupäeva droonirünnaku Läänemere ääres auvale Venemaa Ust-Luga sadamale ning rünnakute tõttu suunati üks Peterburi teel olnud lennuk Tallinna. Lõuna-Venemaal sai kahjustada tuumaelektrijaam.
USA president Donald Trump ähvardas reedel taas kehtestada Venemaale sanktsioonid või hoopis läbirääkimiste vahendamisest loobuda, kui kahe nädala jooksul ei jõuta rahule Ukrainas lähemale, kirjutab Reuters.
Playtech Estonia andmehaldustoote osakonna juhataja Ivo Tamm ja tarkvara testimise tiimijuht Jorma Pärn on kahepeale ettevõttes töötanud 31 aastat. Meeste sõnul sõltub inimeste firmas püsimine suuresti just juhtimiskvaliteedist ning sellest, kas töötajate pidev areng võimaldab teha ettevõtte-sisest karjääri.