Bekkeri torn ootab kosilast

Seni võib iga huviline, olgu ta siis rikas või vaene, madalast uksest sisse pugeda ja kribinal-krabinal kolmesuunalist merevaadet imetlema ronida. Nii tahan teha minagi, kuid esimese vahelaeni ma ei jõua - enne hakkavad jalad värisema.

Hirmul on ka põhjust. Veetorni siseseinal kõrgustesse tõusvad astmed kägisevad, allavarisenud krohv ja muu praht on astmed ümaraks vorminud. Trepil käsipuud pole, nagu pole ka piiret, mis ülesronijat sügavikku kukkumast takistaks.

Suursugune ajalooline ehitis ei lase end sissetungijatest häirida. Läbi arvukate vahelagede paistab alla otsekui taevast valgust. Põrandale kuhjatud prahihunnikust võib järeldada, et siin leiavad aeg-ajalt peavarju kodutud.

"Veetorud on välja keevitatud, ajal, mil igaühel kodus keevitusaparaat oli ja metalliäri õitses," selgitab ERI Kinnisvara maakler Andrus Viks. "Paljud kinnisvarabürood ei tahtnud sellist objekti müüki võtta," lisab maakler. "Meie võtsime selle riski."

ERI kinnisvaramaaklerid on aastaga näidanud Bekkeri veetorni kuuele inimesele. "Eks otsige siinkandis samasugust ja odavamat," pareerib Viks võimaluse hinda alla kaubelda. Lähim samasugune asub Budapestis. "Siin käisid isegi ühed inglased," kiidab maakler harulduse väärtust.

Kaheksanurkse põhiplaaniga torn sobib kas bürooks või elamiseks, arvab Viks.

Äärmisel juhul võiks paagiruumi jagada neljaks, iga korteri aknad vaataksid eri ilmakaarde.

Idülli täiendab otse veetorni all renoveeritud kaitsejõudude kortermaja. Läbi selle akende saab luubi alla võtta ohvitseride pereelu.