Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tervishoid istub tagareas
Mitmed elualad on saanud Eestis tugeva arengutõuke, tööpuudus on muutunud töökäte puuduseks. Eriti annab see tunda tervishoius, sest paljud meditsiinitöötajad on lahkunud madala palga tõttu välismaale.
Pikkade ravijärjekordade tõttu tuleb mõnele protseduurile või arstile pääsemist teinekord kuid oodata, mõne uue originaalravimi soodusnimekirja lisamist annab lausa aastaid oodata. Nii ongi mitmed ravimid ja protseduurid suure osa meie ühiskonna liikmete jaoks kättesaamatu hinnaga.
Enamasti taandub eelpool nimetatud kitsaskohtade lahendamine rahale. Eelarvete koostajad tavatsevad rääkida, et ühe valdkonna lisainvesteering saab tulla mingi teise valdkonna arvel. Kuid mis saab olla veel prioriteetsem kui kodanike tervis ja elukvaliteet? Me matame miljardeid mainekujundusse, et "ilusamad" välja näha ja hoiame muu hulgas kokku ka tervishoiu arvel.
Meie arstid-õed soovivad olla ühiskonnas väärtustatud ja saada väärikat palka. Olen nõus arstide ja õdedega, et tervishoiupersonali probleeme tuleb käsitleda tervishoiusüsteemi jätkusuutliku finantseerimise kontekstis. Kuid tundub, et puudu jääb poliitilisest tahtest nende nõudmistele vastu tulla. Tervishoid on senini liialt kaua olnud poliitilises tagareas. On aeg mõista, et ainult haigekassasse kogutud ravikindlustusrahast ei piisa arstide Eestis hoidmiseks ja kvaliteetse tervishoiuteenuse pakkumiseks.
Riik peab täitma oma kohust. Tuleb vaadata üle riigi võimalused, leida lisafinantsid ning lahendada olukord. Muidugi ei käi siin jutt ainult rahanumbrist ja arstidest-õdedest, vaid ka nende abi vajavatele inimestele normaalse elu tagamisest. Igale inimesele on oluline, kas ta viibib haiglas 30 päeva või parima ravi tulemusena 15 päeva ja et tema sissetulekutest suur osa ei kulu ravimite soetamisele.
Eestis on olemas kõik eeldused tervishoiuvaldkonna kiireks arenguks. Tervishoiu valdkonda kureerivad institutsioonid töötavad tõhusalt. Arstid ja meditsiinipersonal on professionaalsed ja valmis pakkuma patsientidele kvaliteetset teenust. Meie seadusandlus on muutnud Eesti meditsiiniga seonduvates küsimustes üheks täpsemini ja paremini reguleeritud riigiks maailmas.
Paraku jääb puudu täpselt väljendatud poliitilisest tahtest jõuliselt investeerida tervishoidu.
Autor: Mai Treial