Jäätmete taaskasutamine on küll nõue, ent seda teha on ka tulus

Eesti Pandipakendi turundusjuhi Birgit Tolmanni sõnul näitavad uuringud, et aastas tekib ühe inimese kohta 425 kg ehk viis 800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid.

"Ühe keskmise eestimaalase olmejäätmetest moodustavad aga omakorda 20-30% pakendijäätmed," selgitab Tolmann. "Sõltuvalt elustiilist võib mõnel inimesel pakendite osakaal jäätmete hulgas olla valdav. Aastas tekib Eestis ligikaudu 140 000 tonni pakendijäätmeid."

Tolmann kinnitab, et pakendite taaskasutusse suunamisega on võimalik loodusressursse olulisel määral kokku hoida.

Kolmanda liigina nimetab Vaik plastkaste, -torusid, -ämbreid jmt. "Need purustatakse võimsate purustusseadmetega ning suures osas samuti granuleeritakse," märgib ta.

Vaik kinnitab, et Plastitehas hõlmab Eesti plastpakendite töötlemise turust 85-90%. "Meie koostööpartnerid on Eesti Pakendiringlus, Eesti Pandipakend, Pipelife, Norfolier, suuremad jäätmeveofirmad," loetleb Vaik.

Metallijäätmete utiliseerimine ja taaskasutusse suunamine on oluline tööstusharu, millest lõikab kasu nii metallifirma kui ka ühiskond.

ASi Kuusakoski käitlusteenuste osakonna juhataja Andrus Kasema sõnul on vanametalli kogumise aastane maht Eestis hinnanguliselt 450 000 tonni musta ja 25 000 tonni värvilist metalli.

"Selline kogus tekib tööstusest tootmisjääkidena, ehitus- ja lammutusfirmade tegevuse tulemusel, vanadest seadmetest ja autoromudest," räägib Kasema.

Vanametallist vabanemine on muutunud aasta-aastalt lihtsamaks. "Metalli kokkuostjad pakuvad kõikidele vanametalli transportimiseks võimalust laenata tasuta vanarauakäru," ütleb ta. "Samuti laenatakse metalli kogumise konteinereid või käivad spetsialistid kohapeal objekte demonteerimas ja lammutamas."

Kasema selgitab, et ettevõtte osakondades toimub kogutud metalliliikide sorteerimine, ladustamine ja transport terminalidesse.

"Vanametalli esialgne töötlemine toimub kogumisplatsidel kohapeal," märgib ta.

"Töötlemise alla kuulub metallide lõikamine, puhastamine mittemetallilistest osistest. Autoromude, õhukese pleki ja segamaterjalide töötlemiseks kasutatakse metalliveskit, mis purustab metalli sobiva suurusega tükkideks, eraldab prügi ning eri liiki värvilised metallid," iseloomustab Kasema. "Näiteks meie Tallinna osakonnas oleva metalliveski võimsus on ligikaudu 60 tonni tunnis," ütleb ta. "Aastas töötleb veski 80 000 tonni vanametalli."

Varutud teras transporditakse üldiselt Eestist välja, peaasjalikult tehakse seda laevadega.

"Ühekordne laevatamiskogus võib olla kuni 40 000 tonni," selgitab Kasema. "Vanametalli ostjad on suured terasesulatajad üle maailma." Ta märgib, et sulatustehaste töödeldud materjalist valmistatakse metallitooteid ehitusele ja tööstustele. "Kuusakoski kliendid asuvad Türgis, Hiinas, Lõuna-Koreas, Indias ja USAs," loetleb Kasema. "Ekspordime ligi 95% kogutud vanametallist, 5% kasutatakse Eestis."

Andrus Kasema sõnul on vanametalli taaskasutamise puhul tootmise energiakulu maagi tootmisega võrreldes kuni 95% väiksem.

"Ühe tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi kaevandamise," ütleb ta.