Elamuehitus lõi nõukaaja tempo

Elamuehitusbuumi viljad andsid mullu 46 uut kasutusloaga kortermaja, kus kokku on 52 482 ruutmeetrit elamispinda. 2003. aastal sai kasutusloa kaheksa kortermaja, kus oli üle 13 000 ruutmeetri elamispinda, olulist erinevust polnud ka 2004. ja 2005. aastal, kirjutas Tartu Postimees.

Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna asejuhataja Toivo Talving meenutas, et 50 000 ruutmeetrit aastas oli elamuehituse mahuks viimati vene aja lõpul.

Omaaegne linnapea (täitevkomitee esimees aastail 1979–87) Nikolai Preiman ütles, et aastaplaanides kirjutati number 40 000–45 000 ruutmeetrit. See märkis kommunaalkorterite pinda, kuid ei arvestanud nn kooperatiivelamuid ja ammugi mitte eramuid.