Eestis on 15 olulise üleujutusohuga piirkonda

“Keskkonnaministeeriumi uuring tuvastas, et suurimat üleujutusohtu tingivad 24 halvas seisus paisu või tõkestusehitist, mis ei suuda enam veetulva takistada ning vajavad rekonstrueerimist,” ütles ministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg ministeeriumi avalduses. “Nende rajatiste ümberehitustööde käigus tuleb aga tagada veekogude ökoloogilise seisundi säilimine ja parandamine, arvestades ka piirkonnas elavate inimeste huve.”

Keskkonnaministeeriumis ongi ette valmistatud projekt, mille käigus hinnatakse paisude juures kavandatud tegevuste mõju keskkonnale ja töötatakse välja meetmed keskkonnaohutuse tagamiseks. Samuti näeb projekt ette 35 tõkestusrajatisele kalapääsude rajamise. Tambergi sõnul on selle Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abil teostatava projekti üheks eesmärgiks ka tõkestusehitiste selline uuendamine, et edaspidi saaks neid kasutada näiteks veeenergia saamiseks.

Oluliseks üleujutusohuks loetaks olukorda, kus üleujutuse tekkimine võib kahjustada oluliselt inimesi, inimeste vara, keskkonda või majandustegevust. Olulise üleujutusohuga piirkondi on Eestis kahte liiki: üleujutusohuga ranniku või kaldaalad, kus oht tuleneb mere, jõe või järve veetaseme tõusust; ning maismaa-alad, kus oht on tingitud jõgedel või paisjärvedel asuvatest veetõkestusehitistest. Eesti jaoks üheks omapärasemaks probleemiks on aga üleujutused Ida-Viru maakonnas, kus oht on tingitud maa-alustes suletud kaevandustes veetaseme tõusust.