Nädal Peeter Raidla pilgu läbi

Lõppevale nädalale andsid värve hoogsad koalitsiooniläbirääkimised. Spekulatsioone, milliseks kujuneb uus valitsus, on tehtud mitmeid. Lisan siia ritta ka oma soovunelma.

Kui lähtuda läbirääkimiste partneritest ja eeldada, et osapooled lähevad kõik valitsusse, siis proportsionaalselt Riigikogus saadud kohtadega - nelja peale kokku 66 kohta Riigikogus, ministriportfelle koos peaministri omaga 14 -, peaks portfellide jaotus olema järgmine: Reformierkond 6,6, IRL 4, sotsiaaldemokraadid 2,1 ja rohelised 1,3 kohta. Et komakohtadega ministrikohti pole olemas, oleks loogiline 7 : 4 : 2 : 1. Samas tuleb arvesse võtta ka Riigikogu juhatuse kaks kohta (kolmas läheb opositsioonile).

Kui oletada, et IRL saab juhataja koha (minu eelistus oleks Ene Ergma) ja Reformierakond kaasesimehe (Maret Maripuu) koha, siis saavad sotsid kompensatsiooniks ühe koha valitsuses juurde. Ehk siis ilmselt minnakse valitsuses jaotusele 6 : 4 : 3 : 1.

Põllumajandusminister - Ivari Padar võiks ju talunikuna sinna sobida, kuid et sotsidel napib portfelle, siis jäägu see IRLile, ehkki neil oma põllumehi ei ole. Niisiis Marko Pomerants, kes peaks maaeluga piisavalt kursis olema.

Rahandusminister - Taavi Veskimägi suutis end sellel kohal tõestada, nii et see tool üle paari aasta taas talle.

Rahvastikuminister - kindlasti mitte Paul-Eerik Rummo. Hoopis IRL ja Tõnis Lukas. Isamaaline ja samas tolerantne teiste rahvuste suhtes.

Regionaalminister - Margus Lepik, kes suutnud Valgat ja Valkat tervikuna näha. Ehk jõuavad siis ka kaugemate kantide mured Toompeale.

Siseminister - Mati Raidma trumpab oma asjatundlikkusega kõik konkurendid üle.

Sotsiaalminister - sotsidele, kuid mitte Eiki Nestorile. Hoopis valjuhäälne Kadi Pärnits, kes suudab ehk uusi tuuli tuua. Usaldage naisi.

Välisminister - Mart Laar on parim kandidaat. Maailm võiks Eestit üle paari aasta taas paremini tundma õppida.