Marie raha kulub trennile ja riietele

Kindlat rahalist piiri Mariele kuus kehtestatud ei ole. Neiu arvab ise, et summa jääb umbes 200 ja 300 krooni vahele nädalas. Taskuraha saab tüdruk sularahas, kuna ta pangakaart on aegunud ja uuendama pole ta jõudnud seda veel minna.

Kooli kõrvalt tüdruk tööl ei käi, kuid tõdeb, et on sellele mõelnud. Siiani on see ajanappuse tõttu ära jäänud. "Ma jõuan ju veel terve elu töötada. Ega töö eest ära jookse," ütleb ta ise.

Põhiosa tüdruku rahast kulub toidu, riiete ja transpordi peale. Ka trennid, ujumine ja hip-hop-tants, võtavad oma osa, ligi 500 krooni kuus.

Marie ei pea end just eriti säästlikuks tüübiks. Enamasti kulutab ta olemasoleva raha - kas siis vajalike või ebavajalike asjade peale - peaaegu kohe ära. Sellegipoolest ei ole Marie selline, kes poodi astudes esimese ettejuhtuva ilusa asja ära ostab. Pigem kaalub ta enne pikalt ja põhjalikult, kas asi ikka on ostmist väärt.

Toodete hinnad on Marie jaoks vägagi olulised. "Ma olen enda jaoks kehtestanud piiri, kust algab kõrge hind." Allahindlustele ta tormi ei jookse, sest kui midagi ikka väga vaja on, saab see olenemata hinnast nii või naa ostetud. Kuid siiski nendib Marie, et tallegi meeldib, kui saab ilusa asja poest poole odavamalt kätte.

Autor: Katharina Toomemets