• OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
  • OMX Baltic−0,24%319,53
  • OMX Riga0,65%977,43
  • OMX Tallinn−0,19%2 228,58
  • OMX Vilnius−0,17%1 510,75
  • S&P 5000,58%7 818,93
  • DOW 300,49%51 521,28
  • Nasdaq 0,45%27 599,89
  • FTSE 1000,42%10 541,69
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,42
Hiina toorainenälg tirib käima maavarade poolest rikka Aafrika majandust.
Paljude Aafrika maade majanduses on viimase 30 aasta parim aeg – ammu pole Sahara-tagune Aafrika kogenud nii kiiret majanduskasvu kui tänavu oodatav 6% ning tulevaseks aastaks ennustatav 5,5%. Peapõhjuseks pole ei läänemaailma abiprogrammid ega Bob Geldofi mõttekaaslaste kampaaniad, vaid Hiina ja ka India toorainenälg, kirjutas Ärileht.
Aasia riigid ostavad järjest rohkem Lõuna-Aafrikast rauamaaki, Ghanast mangaani, Beninist, Malist ja Burkina Fasost puuvilla, Kenyast ja Malawist kohvi, Sambiast vaske, Botswanast teemante, Ugandast teed, Mauritiuselt suhkrut jne.
Kasvanud on ka välismaised otseinvesteeringud Aafrikasse – alates 2002. aastast kiiremini kui üheski teises maailma piirkonnas.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele