Riskija edu valem

Enne investeerima asumist tuleb selgeks teha olulisim põhitõde: mida suurem on tootlikkus, seda riskantsem on tehing. "Mida suurem on risk, seda rohkem võib väärtpaberi hind ühes või teises suunas liikuda," kirjutavad "Investori aastaraamatu" autorid Raivo Sormunen ja Tõnis Oja.

Aktsiaturgudel investeerides tuleb alati arvestada võimalusega, et tootlus võib olla ka negatiivne, mille tulemuseks on kahjum või koguni rahast ilma jäämine. Seega on laenurahaga investeerida väga ohtlik.

Vastavalt riskitundlikkusele tuleb valida ka endale sobilik investeerimisvahend ja summa. Kõrgem riskitase on näiteks aktsiatel, madalam aga indeksaktsiatel ja fondidel.

Riske saab alati maandada. Vanarahvatarkus soovitab kõiki mune mitte ühte korvi asetada. Sama kehtib ka investeerimises. Kogu raha ühele kaardile pannes võib tootlikkus küll esialgu suurepärane olla, kuid pikemas perspektiivis kaotatakse oma raha nii või teisiti.

Edu võti on õige portfel-lihaldus, mille tulemusena on investeering lühiajaliste kõikumiste suhtes vähem tundlik. Selleks tuleb investeeringuid hajutada. Portfell võiks koosneda vähemalt viie ettevõtte aktsiast, mis omakorda esindavad eri majandusharusid. Tark on hajutada investeeringud ka eri regioonide ja riikide vahel.

Aktsiaturud käituvad harva ratsionaalselt, pigem lähtuvad tõusud ja langused miljonite inimeste emotsioonidest. Emotsioonidel põhinev investeerimine ei ole aga kunagi kasumlik. Et olla edukas, tuleb kõiki investeeringuid juhtida külma kõhuga ning distsiplineeritult.

Tihti eelneb suuremale tõusule langus. Nähes miinusesse langevaid numbreid investeerimiskontol, ei tohi positsioone kohe paanikas maha müüa, vaid tuleb jääda kindlaks endale kehtestatud reeglitele.

Valides sobiva riskitaseme, hajutades portfelli mitmete aktsiatega ning täites endale seatud eesmärke, suureneb kindlasti tõenäosus saada edukaks investeerijaks.