In memoriam Vello Jürna

Vello Jürna sündis Väike-Maarjas 1. detsembril 1959. aastal kooliõpetaja perekonnas. Väike-Maarja Keskkoolis alanud koolitee jätkus G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, kus tema õpetaja, RAM-i solist Raimond Alango kutsus ta meeskoori laulma. 1987. aastal suundus Jürna tööle Estonia teatri ooperikoori, kust kaks aastat hiljem kasvas juba solistiks.

Kõrghariduse lauljana omandas ta aastail 1985-1991 tolleaegses Tallinna Konrsevatooriumis, õppides algul Hendrik Krummi ja seejärel Ivo Kuuse juures. Ühtlasi täiendas ta end Itaalias Carlo Bergonzi juures Accademia Verdiana’s. Ta võitis I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning oli Pavarotti-nimelise võistluse finalist Modenas (1991).

Estonia solistina laulis Vello Jürna üle 30 erineva ooperirolli. Meeldejäävaks kujunesid tema Alfredo, Radames, Rodolfo, Don Jose ja paljud teised nõudlikud rollid. Lisaks esinemistele Estonias ja Vanemuises laulis ta Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Norra ja Läti Rahvusooperis, Göteborgi ja Oulu ooperiteatrites ja mujal. Samas aga pidas ta oluliseks esinemisi paljudes Eestimaa kirikutes ja kammersaalides ning oli oma kodukandi patrioot. Lauljatöö kõrval algatas ta muusikahariduslikke ettevõtmisi, et võimalikult paljudel aidata nautida muusikast osasaamise rõõmu.

Vello Jürna viimaseks mahukamaks rolliks jäi maalikunstnik Cavaradossi ooperis „Tosca“. See roll oli Vellole südamelähedane, oma tundliku loomusega tajus ta hingesugulust Puccini kangelasega. Töökuse ja muusikaarmastuse toel kasvas ta Rahvusooperi solistiks, kuid jäi alati ka selleks lihtsaks Eesti maapoisiks, kes lauluviisi ümisedes vajadusel kõigi töödega hakkama saab.

Rahvusooper Estonia pere leinab varalahkunud andekat kolleegi ja avaldab kaastunnet Vello Jürna omastele. Vello tähelepanelikkus ja inimlik soojus ning teda saatnud elurõõm jäävad alatiseks meie südamesse.