Reaktsioon jäi tagasihoidlikuks

Harju Elektri II kvartali käive kasvas neli protsenti, 178,3 mln kroonini, aktsia hind langes aga 1,4 protsenti. Aktsia sulgus 1,3 mln kroonise käibega, makstes 54,76 krooni ehk 3,50 eurot.

Ettevõtte maksueelne kasum kasvas 139 protsenti, 60 mln kroonini, kuid 32,6 mln krooni tuli erakorralise kasumina PKC aktsiate müügist. Selleta oleks kasum kasvanud üheksa protsenti, 27,4 mln kroonini.

Eesti Ehituse aktsia hind tõusis 2,3 protsenti, 95,91 kroonini (6,13 euroni). Ettevõtte kvartalikäive kasvas 64 protsenti, 960 mln kroonini. Puhaskasum kasvas suisa 158 protsenti, 94,4 mln kroonini. Tänu kasumikasvule muutusid aktsiad soodsamalt hinnatuks. Eesti Ehituse aktsia hinna-kasumi suhe kukkus 16-lt 12ni, Harju Elektri oma 22-lt 12ni. Viimases on küll ka palju erakorralist tulu.

Käibeliider oli Tallinki aktsia, mille hind tammus 21,28 kroonil ehk 1,36 eurol.

Statistikaameti andmetel oli meil juulis aastane inflatsioon 6,4 protsenti. Kole lugu, inflatsioon aina kiireneb, sealhulgas valitsuse meetmete tulemusena nagu kõrgem käibemaks kaug- ja ahjuküttele. Loodetakse, et kui teha kiiresti ja järsult ära administratiivsed hinnatõusud, siis tulevikus inflatsioonitempo alaneb. Julgen kahelda: inimestel ja ettevõtetel tekivad kõrgema inflatsiooni ootused ja neid murda on raske. Endine Bundesbanki president Karl Otto Pöhl ütles kunagi, et inflatsioon on nagu hambapasta: kui see on kord tuubist väljas, on seda raske tagasi suruda. Meil plaanitakse just sellega hakkama saada.