• OMX Baltic0,32%320,42
  • OMX Riga0,32%975,46
  • OMX Tallinn0,65%2 242,75
  • OMX Vilnius−0,13%1 510,8
  • S&P 5000,41%7 690,73
  • DOW 30−0,07%51 966,03
  • Nasdaq 1,11%26 430,89
  • FTSE 100−1,08%10 764,69
  • Nikkei 225−1,24%64 112,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • OMX Baltic0,32%320,42
  • OMX Riga0,32%975,46
  • OMX Tallinn0,65%2 242,75
  • OMX Vilnius−0,13%1 510,8
  • S&P 5000,41%7 690,73
  • DOW 30−0,07%51 966,03
  • Nasdaq 1,11%26 430,89
  • FTSE 100−1,08%10 764,69
  • Nikkei 225−1,24%64 112,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%92,81
Suur osa maailma rahvastikust elab rannikul suurlinnades. Kliima soojenemine tõstab merepinna taset ning toob eeldatavalt neile linnadele kaasa palju probleeme. Üks ohustatumaid suurlinnu on Tai pealinn Bangkok.
„Kui Bangkok jääb vee alla, peatub siin riigis kõik,” ütles valitsusametnik Smith Dharmasaroja. „Meil pole aega, et pealinn 15-20 aasta jooksul teise kohta üle viia. Ja vahel tundub mulle, et oleme juba praegu hiljaks jäänud.”
Bangkoki tulevik ei tundu tõesti just kuigi helge. „Linn on keskmiselt meeter-kaks merepinnast kõrgemal, kohati isegi madalamal. Meri tõuseb aga umbes paar millimeetrit aastas,” selgitas Bangkoki olukorra analüüsimisega tegelev okeanograaf Anond Snidvongs.
Asi poleks veel nii hull, kui linn oleks ehitatud kõvadele aluspõhjakivimitele. Paraku on selle asemel pehme savi. Üle kümne miljoni inimesega metropol vajab aga hädasti vett ning seetõttu tarbitakse Bangkoki aluste veelademete varusid kiiremini, kui need taastuda jõuavad. Tulemuseks on aga savika pinnase kompaktsioon ehk aeglane kokkuvajumine. Selle tulemusena vajub linn umbes 10 sentimeetrit igal aastal, vahendas CNN.
Edulootused tunduvad ahtad. Meri on viimastel aastakümnetel hoogsalt peale tunginud, eriti pärast suure osa kunagi nii võimsa mangroovitihniku hävimist. Umbes kolmandik küla elanikkonnast on juba olnud sunnitud lahkuma. Mudasest merest paistavad veepaak ja kõrgepinge elektrimast, mida algselt kindlasti merre ei rajatud.
Kloostri maadest on alles veel vaid kümnendik. Hoone seinu uhuvad regulaarselt merelained ning põrand tuli pealetungiva vee tõttu ligi meetri võrra kõrgemale tõsta. „Olen 45-aastane ning nii palju, kui ma mäletan, on meri kogu aeg peale tunginud,” ütles külas elav krevetipüüdja Rakiet Phinlaphak pilku mere poole heites.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele