Surnud jutustavad oma elust

Eristus kaks rühma: enamik inimestest toitus peamiselt kohalikest taimedest ning mereandidest, väiksem grupp aga maismaalt pärit toidust, mistõttu järeldati, et nende puhul võis tegemist olla sisserändajatega. Sisserändajate hapnikutase oli kohalike skelettidega võrreldes tunduvalt kõrgem, seega arvatakse, et nad võisid olla pärit kaugematelt troopilistelt Vaikse ookeani saartelt.

Durhami ülikooli antropoloog ja uurimuse esimene autor Alex Bentley selgitas: “Kombineerides andmed nende inimeste matmisviisi ning võimaliku päritolu kohta saame üsna palju oletada tolleaegse ühiskonna sotsiaalse keerukuse kohta. Kuigi nad läbisid mere peal pikki vahemaid, olid nad ikkagi pigem põllumehed kui kalastajad.”

“Eelajalooliste Vaikse ookeani meresõitjate kummalised matmisasendid näitavad, et kohalikud suhtusid tolle aja kohta uskumatult osavatest meresõitjatest immigrantidesse suure austusega,” lisas Bentley.

Iidse matmispaiga avastas Austraalia rahvusliku ülikooli ja Vanuatu rahvamuuseumi uurimisrühm eesotsas Matthew Spriggsi ja Stuart Bedfordiga 2003. aastal. See asub Vanuatus, Efate saarel Teoumas, mis paikneb Austraalia ja Fidži vahel. Rühm avastas 50 matmispaika, mis kahekordistas Vaikse ookeani saarte varajaste asukate hauakohtade leidude arvu.