Uudised
Urve Vilk
14. november 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sport annab raskustega võitlemiseks oskuse

Kelleks Te väikese poisina saada tahtsite?

Üsna kindel oli tahe saada meremeheks, käisin isegi noorte meremeeste klubis. Aga siis tuli sport vahele.

Te olete õppinud politseiakadeemias?

Hea sõber sensei Andres Lutsar jagas oma emotsioone sellest õppeasutusest, nii et otsustasin ka minna. Lõpetasin seal neljade ja viitega, mis oli hea tulemus, sest valmistusin olümpiaks ja aega eriti polnud.

Akadeemias oli palju noori inimesi, kes olid tulnud politseinikuks õppima kindlate väärtuste ja ideede pärast. Väärtuslik oli, et õpetasid praktikud, kes rääkisid konkreetsest elust. Tihti ei ole teooriat hiljem praktikas võimalik kasutada.

Mis suunas Teid õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonda?

Huvitasid regulatsioonid ja õigused. Eriti regulatsioonid. Nii mõnigi kord pole oluline, mida sa õpid, vaid kes õpetab. Paljud ained ja valdkonnad on analoogiad. Lihtsalt defineeritud, süstematiseeritud, lahti kirjutatud.

Kui palju Teid on sportlase kogemus äris aidanud?

Sport on andnud oskuse raskustega hakkama saamiseks. Judo õpetab komplekssetest nähtustest arusaamist, ta on mitmetasandiline, strateegiline. Selleks, et pikaajaliselt edukas olla ehk alistada vastaseid, pead olema võimeline mõistma valitud vahendite - tehnikate ja taktikate - omadusi detailides. Judo on nagu male, ainult et seal võid ka käsi ja jalgu kasutada. Pead valmis olema kiireteks ja jõulisteks muudatusteks, olema suuteline protsessi juhtima.

Kas pärast rohkem kui 20aastast sportlasekarjääri on raske olnud see asendada ettevõtjakarjääriga?

See on olnud omaette väljakutse. Raske on juhul, kui olid enne ja oled nüüd maksimalist. Samas astud ühelt platsilt teisele, kus sul puudub vilumus, vastav ettevalmistus ja kogemus.

Milline on olnud Teie kõige raskem otsus?

Otsustamine ei ole raske. Pigem on rasked mingid hetked hilisematest protsessidest, mil võib juhtuda, et osa platsist ehk kogemusest on täitsa uus ja tuleb selgeks saada. Maja (spordiklubi Arigato - toim) on praeguseks püsti ja teatud võtmes töötab, mitte küll veel täiskäiguga.

Kui oled moraalselt ootamatusteks valmis - praktiliselt kõigeks -, pole probleemi, mis ei laheneks. Olukordi, kus on tehtud üks plaan, aga läinud hoopis teisiti, on palju. Plaane on tulnud muuta palju, selles mõttes on olnud häis õppetunde. Saad aru, et see ongi asja olemus, millega peab kohanema. Kõike seda saab teha, kui võtad asju huumori ja naljaga, mitte stressiga.

Kas Te valite ise töötajad?

95 protsenti. Valiku puhul on oluline fenotüpoloogia, mis on inimese näojoonte põhine dominantsete tunnuste määramine. Vaatleme kindlaid geneetilisi parameetreid näojoontes, mis annavad olulise informatsiooni otsustamiseks. Olulised on ka testid, vestlus ja proovitööd.

Millised on juhina Teie tugevused?

Ma pole sellele veel mõelnud, olen tegelenud asjadega, mida on vaja tõhusalt ja kiiresti arendada. Aga tugevuseks võib ehk lugeda, et on tekkinud ettekujutus, kuidas võiks sündida hea meeskond.

Aga mõni puudus?

Kiire ja professionaalne kommunikatsioon. On eeldused seda hästi teha, nüüd tuleb veel välja mõelda, kuidas.

Mida on raskem juhtida - inimesi või tegevusi?

Kumbagi pole raske. Inimeste juhtimise mõiste on eesti keeles kohmakas. Minu arusaam on, et me tutvustame oma ideed, kaasame sinna teised ja pigem on see liidriks olemine idee realiseerimisel.

Miks Arigato on just jaapani stiilis?

Jaapani kultuur on huvitav. Selles on palju erakordset, taotluslikult huvitavat, samal ajal lihtsat. Minu jaoks on jaapani kultuuris täisväärtusliku eksisteerimise jaoks olulisi nähtusi ja arusaamu nagu judo, aikido, yasuragi ja toit.

Kus ja kellena Te näete ennast kümne aasta pärast?

Teeme kindlasti mõne spordiklubi veel. Inimestele meeldib, kui nendega viisakalt käitutakse ja neisse soojalt suhtutakse. Võib-olla varem kui kümne aasta pärast või ka hiljem on kusagil sepikoda, kus saab vahvaid sepiseid teha, kaasa arvatud jaapani mõõku. Neid peab meesterahvas tegema õppima, vähemalt see, kes on käinud osa jaapani võitluskunstide teest.

Indrek on sihikindel ja julge. Nii sportlasena kui ka ettevõtjana. Seda näitab, et ta otsustas ilma spetsiaalse ettevalmistuseta spordiklubi arendamise ja juhtimise enda õlgadele võtta. Töös on tulnud ette tagasilööke, aga Indrek on õpihimuline, ta suudab ründamise asemel otsida probleemidele põhjuseid ja tegeleda nende kõrvaldamise või leevendamisega.

Indrek on tegudeinimene. Arvatavasti ei tule aega, kus ta meie mõistes vabamalt võtaks. Ta usub, et asjad lähevad hästi, usub endasse, kaaskodanikesse. Mis ei takista tal vajadusel härjal sarvist haaramast, kuna ta tunneb vastutust.