Lõunasöögil avanevad inimese pehmed väärtused

Kättejõudnud kohtumisel aga leian end lookas lauast, kus ei õnnestu vältida ei pulkadega söömist ega tervitussaket. Ma ei tea, mis mulje ma endast jätan, sest päheõpitud täpne esinemine ununeb mitteametlikus õhkkonnas ja olen 100% mina ise.

Üha enam tuleb ette kohtumisi ja tööintervjuusid restoranis või kohvikulaua taga. Olgu siis põhjuseks see, et uus büroohoone alles valmimas või on mõlemale poolele lihtsam valida kohtumispaigaks pigem kesklinna söögikoht kui äärelinna kontor. Kohtumine mitteametlikus õhkkonnas on viis inimese tõelise olemuse selgitamiseks, saab hinnata tema enesekindlust ning näha varjatud omadusi. Sotsiaalsed oskused ning etiketitaju võivad olla tulevasel töökohal olulise tähtsusega.

Halba käitumist võidakse tõlgendada ülbuse või ükskõiksusena. Korrektne käitumine ärilõunal on viisakas ning samaaegselt äriliselt kasulik - boonus inimese teistele headele omadustele.

Hommiku- või lõunasöök lõppvooru jõudnud kandidaatidega, keda oleks vaja ka inimesena tundma õppida, on intervjuu loogiliseks jätkuks. Sellisel kohtumisel võib tööasjadest juttu olla vaid vähesel määral, põhirõhk on kandidaadi pehmetel väärtusel ning sobivusel meeskonna ja organisatsiooniga.

Võtmepositsioonidele värbamisel pean vajalikuks kandidaatidega kohtuda paar-kolm korda, sest ühekordse kohtumise käigus ei ole minu arvates võimalik inimesest piisavat põhjalikku pilti saada.

Tavapäraselt viin intervjuude esimese ringi läbi kontoriruumide ametlikus õhkkonnas. Selline lähenemine säästab intervjueerija (ja sageli on neid rohkem kui üks) aega ning võimaldab intervjueeritaval olla harjumuspärases rollis. Kontorikeskkonnas on parem mõista inimese professionaalset ja hariduslikku tausta ning vajadusel anda lahendamiseks ülesandeid.

Autor: Mai Kell