Kalleim mäng üle kahe miljoni krooni

Tarbijamängud olid ka tänavu turundusjuhtide seas populaarsed ja kõige kallim neist on hetkel veel käimas. Nelja Nissani maasturiga, mis maksavad 400 000 kroonist 700 000 kroonini, loodab Eesti Päevaleht kasvatada tellijate arvu. "Sarnase mängu korraldas firma ka mullu ja siis läks see väga hästi," oli Eesti Päevalehe turundusjuht Katre Kasmel positiivne.

Ka kalliduselt teisel kohal on ajakirjandusväljaanne - Eesti Ekspress, kes juunikuus tellijate vahel suvekodu Saaremaal välja loosis. Ajaleht sai kampaaniaga juurde 2000 uut tellijat. Maja võitnud Aruvelide pere rõõmustas loosiõnne üle, aga tunnistas, et Ekspressi koju tellides mingitele lisahüvedele ei mõelnud. "Olime lihtsalt otsustanud, et peaks päevalehtedele vahelduseks nädalalehte tellima," rääkis Laidi Aruvel suvel Eesti Ekspressile.

Tõenäoliselt mõtlevad sarnaselt paljud tarbijad. Seetõttu ongi tarbijamängudes osalemise määr madal ja Saku Õlletehase kommunikatsioonijuht Kristina Seimann peab tarbijakaupade puhul kümneprotsendilist osalusmäära heaks tulemuseks. Aprillist juunini toimunud Saku Originaali kahe maasturi kampaanias osales ligi miljon koodi ja osalusmäär oli kümme protsenti. "Mängu pluss on, et lojaalsed tarbijad saavad nii boonuse ja kampaania visuaalse atraktiivsuse tõttu tulevad toodet ostma ka teise margi austajad," selgitas Seimann.

A. Le Coq sidus tänavuse auhinnamängu oma 200. juubeliga ja võita sai sama palju reise soojale maale. Et kevadine kampaania läks hästi, kordas firma mängu hilissügisel uuesti. Kampaania osalusmäär oli A. Le Coqi turundusjuht Katrin Verniku sõnul 25%, arvestades laekunud sms-ide arvu ja müüdud tooteid.

Reklaamiagentuuri Taevas Ogilvy tegevjuht Rein Iida ei ole tarbijamängudest vaimustunud, sest need ei suurenda reeglina kaubamärgi lojaalsust, vaid kiirendavad ostuvaliku tegemist ja stimuleerivad toote prooviostu. "Mulle meeldiks kliente premeerida selle eest, et nad juba on lojaalsed olnud," tõdes Iida. 2008. aastaks ennustab Iida tarbijamängude kasvu, sest firmadel on majanduslanguses vaja kiiret kaubakäivet.

Loosimiskampaaniad kaasavad üksnes väikese osa tarbijaskonnast. Sõltuvalt kampaania ulatusest ja sihtgrupist, on see tavaliselt 3-15% potentsiaalsetest tarbijatest.

Suurele enamusele loosimine korda ei lähe, mistõttu paljudel juhtudel ei ole need parimad lahendused tarbija motiveerimiseks. Loosimiskampaaniat toetab tavaliselt meediakampaania ning kommunikatsioon müügikohas, mis võib siiski ka muude sihtgruppide tähelepanu tõmmata ning kokkuvõttes investeeringu isegi tasuvaks muuta. See ei taga ikkagi tarbija osalusmäära ostul ega tema pikaajaliste hinnangute muutumist.

Näiteks tõmbas Eesti Päevalehe poolt suvel korraldatud traktori kampaania tähelepanu ning pani inimesed lehte tellima, ent pigem siiski sellepärast, et neile leht meeldib ja nad olid ka enne selle tellimisele mõelnud, mitte aga sellepärast, et nad tahaksid traktori loosimisel osaleda.