• OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 2250,23%38 875,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,75
  • OMX Baltic1,52%298
  • OMX Riga0,02%868,54
  • OMX Tallinn1,95%1 877,9
  • OMX Vilnius0,37%1 147,82
  • S&P 500−0,95%6 025,99
  • DOW 30−0,99%44 303,4
  • Nasdaq −1,36%19 523,4
  • FTSE 100−0,31%8 700,53
  • Nikkei 2250,23%38 875,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%100,75
  • 07.01.08, 11:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurimad tehnoloogiaäpardused III: hüvasti, kollane allveelaev

Väikse mehitamata allveelaeva Autosub 2 missioon näis olevat küllaltki lihtne: filmida elustikku Antarktist ümbritseva püsijää all.
Kuid 15 kilomeetrit Fimbuliseni šelfiliustiku all tuli allveelaeval läbida omapead. Seetõttu loodi Southamptoni ülikoolis allveelaevale jää all navigeerimiseks intelligentne süsteem, mis suudab ise otsuseid langetada.
2003. aastal saadeti Autosub 2 oma esimesele jääalusele testile, mis lõppes edukalt. 2004. aastal läbiviidud katse süstis inseneridele veelgi kindlust, mille järel otsustati laev järgmisel aastal aastaringselt püsiva jää alla saata.
Esialgu toimis kõik hästi, kuid viis tundi peale starti saatis 1,5 miljonit naela maksev allveelaev uurijateni hädaabikutsungi. Alus oli ilmselt jää alla kinni jäänud ega suutnud enam tagasi pöörduda.
Teadlased laeval tajusid hämmastusega, et nad ei saa mitte midagi teha. „Ma mäletan, et meil läks mõnda aega, et aduda – laev ongi läinud,” ütles insener Miles Pebody.
Uurimislaev tuli viie päeva pärast tagasi, et allveelaevaga viimast korda hüvasti jätta, lootes samas veel vaikselt imele. Allveelaev polnud aga minema pääsenud, vaid saatis ainult hädaabikutsungeid, kuni akud tühjaks said.
Aluse lahtipäästmine aitaks selgitada, mis ikkagi täpselt juhtus, kuid see oleks kallis ning ilmselt mõttetu üritus. Hiljem läbiviidud uuringus oletatakse, et tõenäoliselt oli tegemist riistvararikkega, mille tagajärjel häirus laeva elektrivarustus. Seepeale langetas pardaarvuti otsuse viivitamatult pinnale tõusta. Veepinna asemel oli aga tegemist paksu jääkihiga, mille all allveelaev oma jäise haua leidiski.

Seotud lood

Uudised
  • 08.01.08, 13:38
Suurimad tehnoloogiaäpardused IV: hävitajad ilma navigatsiooniseadmeteta
2007. aasta veebruaris startisid 12 uut F-22 Raptor hävituslennukit Hickami õhujõudude baasist Hawaiil ning võtsid suuna Okinawa saartel asuvale baasile.
Uudised
  • 13.01.08, 19:21
Nädala tipp-10
Kümme enimloetud lugu sel nädalal Novaatoris:
Uudised
  • 04.01.08, 11:37
Suurimad tehnoloogiaäpardused II: palju jama raketiga
Raketiteaduses ei tohiks olla midagi imestamapanevat selles, et rakettide kosmosesse lennutamine ei pruugi õnnestuda. Paljudest üksteistele järgnenud õnnetustest võiks rääkida näiteks PayPali ja SpaceX-i asutaja Elon Musk.
Uudised
  • 03.01.08, 18:59
Suurimad tehnoloogiaäpardused I: teleskoobi kelgusõit
Ka kõige paremini koostatud plaan võib alt vedada. Heaks näiteks on nelja aasta tagune kosmoselaeva Beagle 2 Marsi-missioon. Beagle ei jõudnud oma sihtmärgini ning on siiani kadunud. Pole selge, mis täpselt valesti läks, peamiselt kahtlustatakse maandumislangevarju tehnilist viperust.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.02.25, 16:14
Revolutsioon Kinema hooldusmudelis annab tõstustele esmakordselt Eestis 5-aastat garantiid
Tööstuslikud tõstuksed on paljude ettevõtete igapäevaelu lahutamatuks osaks, tagades kaupade sujuva liikumise. Tõstuksed, nagu kõik töötavad ja liikuvad seadmed, vajavad töökindluse tagamiseks pidevat hooldamist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele