• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,46%38 227,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,46%38 227,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 04.01.08, 11:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Suurimad tehnoloogiaäpardused II: palju jama raketiga

Raketiteaduses ei tohiks olla midagi imestamapanevat selles, et rakettide kosmosesse lennutamine ei pruugi õnnestuda. Paljudest üksteistele järgnenud õnnetustest võiks rääkida näiteks PayPali ja SpaceX-i asutaja Elon Musk.
Tema esimese raketi Falcon 1 start oli määratud 2005. aasta novembris Vaikse ookeani atollile Kwajalein. Esmalt kulus mootori testimise peale oluliselt rohkem vedelat hapnikku kui varem planeeritud. Telliti lisahapnikku Hawaiilt, kuid tanker hakkas lekkima ning jõudis kohale vaid viiendikuga teele pandud kogusest. Sellest oleks raketi stardiks siiski piisanud, kuid paraku unustati viimaste ettevalmistuste käigus lahti kütuseventiil. Raisku läks veelgi hapnikku ning start tuli taas edasi lükata.
Uus hapnikulaadung saabus kuu aja pärast, kuid kohe ilmnesid uued probleemid. Atoll sattus tugevate tormide meelevalda ning insenerid otsustasid ohutuse mõttes kütuse raketist välja lasta. Vigane rõhuventiil tekitas aga kütusepaagi sisse alarõhu, mistõttu see deformeerus nagu kokkupressitud õllepurk.
Pärast kolm kuud väldanud parandustöid oli Falcon 2006. aasta märtsis valmis teele asuma. Mõned sekundid peale starti tekkis aga mootoris kütuseleke ning rakett lendas pettunud inseneride silme all leegitsedes ja spiraale tehes kõrge kaarega ookeani. Hilisema uurimise käigus tuvastati, et õnnetuse põhjustas üks roostetanud mutter.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Aasta hiljem oli uus rakett valmis startima. Seekord õnnestus õhkutõusu esimene faas läbida probleemideta, kuid lisakütusepaakide eraldumine kütuse lõppedes ajas millegipärast segadusse kontrollsüsteemi, mis lülitas mootori liiga vara välja. Rakett jõudis küll kosmosesse, kuid ei saavutanud orbiidil püsimiseks piisavat kiirust.
Järgmise raketi start on planeeritud 2008. aasta jaanuari. Lisaks kõigele muule kannab rakett ka 125 inimese kremeeritud jäänuseid, nende seas ka Star Treki Scotty ehk James Doohan. Loodetavasti läheb seekord kõik hästi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele