Suurimad tehnoloogiaäpardused IV: hävitajad ilma navigatsiooniseadmeteta

See oli seda tüüpi lennukite esimene lend üle Vaikset ookeani poolitava kuupäevaraja. Lend sujus probleemideta kuni 180 meridiaanini, kus üks kuupäev teisega vahetub.

Selle peale leidsid aga piloodid järsku, et on ilma jäänud igasugustest navigatsiooniseadmetest. Polnud mitte midagi, mis oleks öelnud pilootidele, kuhu poole nad suunduvad. Maailma moodsaimate hävitajate piloodid olid järsku tingimustes, mida võib võrrelda Esimese maailmasõja aegsetega.

Õnneks oli aga ilm selge ning lennukeil oli võimalik näha üksteist ning kaasa lennanud tankerlennukit, mille navigatsiooniseadmed töötasid korralikult. Seetõttu võeti vastu otsus tankerlennuki sabas Hawaiile tagasi pöörduda.

Viga oli lennukite navigatsiooniseadmeid juhtivas arvutis, mis sattus lõputusse tsüklisse, üritades lennukite asukohta määrata, kuid ootamatu kuupäevavahetuse tõttu ei saanud sellega hakkama. Viga parandati kiiresti ning kolm nädalat hiljem suutsid lennukid edukalt Hawaiilt Okinawale lennata.

„Sõltuvus elektroonikast on muutnud oluliselt lennukite testimist,” ütles USA Rahvuskaardi endine juht Donalt Shepperd. „Varem tuli elektrooniliste probleemide asemel uurida pigem seda ega lennuki saba õhus olles küljest ära ei kuku.”