2007. aasta veebruaris startisid 12 uut
F-22 Raptor hävituslennukit Hickami õhujõudude baasist Hawaiil ning võtsid suuna
Okinawa saartel asuvale baasile.
See oli seda tüüpi lennukite esimene lend üle Vaikset ookeani poolitava kuupäevaraja. Lend sujus probleemideta kuni 180 meridiaanini, kus üks kuupäev teisega vahetub.
Selle peale leidsid aga piloodid järsku, et on ilma jäänud igasugustest navigatsiooniseadmetest. Polnud mitte midagi, mis oleks öelnud pilootidele, kuhu poole nad suunduvad. Maailma moodsaimate hävitajate piloodid olid järsku tingimustes, mida võib võrrelda Esimese maailmasõja aegsetega.
Õnneks oli aga ilm selge ning lennukeil oli võimalik näha üksteist ning kaasa lennanud tankerlennukit, mille navigatsiooniseadmed töötasid korralikult. Seetõttu võeti vastu otsus tankerlennuki sabas Hawaiile tagasi pöörduda.
Viga oli lennukite navigatsiooniseadmeid juhtivas arvutis, mis sattus lõputusse tsüklisse, üritades lennukite asukohta määrata, kuid ootamatu kuupäevavahetuse tõttu ei saanud sellega hakkama. Viga parandati kiiresti ning kolm nädalat hiljem suutsid lennukid edukalt Hawaiilt Okinawale lennata.
„Sõltuvus elektroonikast on muutnud oluliselt lennukite testimist,” ütles USA Rahvuskaardi endine juht Donalt Shepperd. „Varem tuli elektrooniliste probleemide asemel uurida pigem seda ega lennuki saba õhus olles küljest ära ei kuku.”
Seotud lood
Raketiteaduses ei tohiks olla midagi
imestamapanevat selles, et rakettide kosmosesse lennutamine ei pruugi õnnestuda.
Paljudest üksteistele järgnenud õnnetustest võiks rääkida näiteks PayPali ja
SpaceX-i asutaja Elon Musk.
Ka kõige paremini koostatud plaan võib alt
vedada. Heaks näiteks on nelja aasta tagune kosmoselaeva Beagle 2
Marsi-missioon. Beagle ei jõudnud oma sihtmärgini ning on siiani kadunud. Pole
selge, mis täpselt valesti läks, peamiselt kahtlustatakse maandumislangevarju
tehnilist viperust.
Väikse mehitamata allveelaeva Autosub 2
missioon näis olevat küllaltki lihtne: filmida elustikku Antarktist ümbritseva
püsijää all.
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.