- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peidame prügi vaiba alla?
Info prügi sorteerimisnõuete muutumisest aasta algul tekitas avalikkuses mitmeid küsimusi, mille lahendamine on omavalitsuste, keskkonnaministeeriumi, jäätmekäitlejate ning taaskasutusorganisatsioonide (TKOde) ühine ülesanne.
Pakendiseadus kohustab taaskasutusorganisatsioone, kelleks avaliku kogumisvõrgu mõistes on MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), koguma ja taaskasutama 50% oma klientide pakenditest, mida mõlemad organisatsioonid ka teevad.
Üleriigiline kogumisvõrk on 2006. aasta sügisest ning selle populaarsus on aegamööda tõusnud. Isegi niivõrd, et kui mullu taaskasutas EPR 35 000 t pakendeid, siis meie konteineritesse jõudis kokku 50 000 t jäätmeid. Paraku on konteinerites ligi kolmandik taaskasutuseks kõlbmatut sodi.
TKOdele ei muutunud 1. jaanuarist midagi, nende kohustused on olnud täpselt samasugused kaks ja pool aastat. Kui veel 2005 võis meile ette heita, et me ei taganud pakendite kogumist igas omavalitsuses, siis oktoobrist 2006 ulatub võrgustik kõigisse omavalitsustesse.
Pakendiseaduse eesmärk on taaskasutuse suurendamine. Veider on seisukoht, et praegu tuleks avalike konteineritega tasuta kokku koguda kõik pakendid, aga neist vaid pooled tuleb taaskasutada. Kui see on ministeeriumi ametlik seisukoht, võiks elanikud pooled pakendid panna rahulikult olmejäätmete konteinerisse - nagu varem. Mis mõtet on sorteerida, kui pudelid-pakid hiljem prügimäele rändavad? See meenutab toa koristamist viisil "prügi vaiba alla".
Kiiduväärt on, et Eestis tõuseb 2010. aastaks pakendite taaskasutamise nõue 70%-le. Tegelikult võiks see olla 90%, et hoida keskkonda veel puhtamana. Miks mitte 100%? Seepärast, et mingi osa pakendeist tagastatakse määrdununa ning neid ei saa ümber töödelda.
Praegu ei soodusta seadused ega ka ettevõtete huvid koguma üle 50% pakendeist. Kui mõni klient maksaks meile 50% pakendite taaskasutamise asemel kaks korda rohkem raha, siis me kindlasti ei keeldu tegevuse laiendamisest. See maksmine saab seaduse valguses olla aga ainult vabatahtlik.
TKOd ei saa koguda 100% pakendijääkidest, taaskasutada neist ainult pooled ning saada pakenditasusid ka vaid 50% ulatuses. Selline käitumine on majanduslikult jätkusuutmatu.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele