• OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 2252,06%69 718,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
  • OMX Baltic0,09%319,95
  • OMX Riga−0,1%970,53
  • OMX Tallinn0,21%2 234,56
  • OMX Vilnius−0,28%1 507
  • S&P 5000,73%7 722,72
  • DOW 300,49%51 176,96
  • Nasdaq 1,19%27 190,86
  • FTSE 1000,32%10 461,95
  • Nikkei 2252,06%69 718,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,8
Suurem tõenäosus võltsarvet saada on firmal, mis on esitanud taotluse oma kaubamärgi registreerimiseks Euroopa Liidus. Pärast registreerimistaotluse esitamist ja vastava lõivu tasumist avalikustab OHIM ehk siseturu ühtlustamise amet internetis kaubamärgitaotluse andmed, mis sisaldavad ka infot taotluse esitanud ettevõtte nime ja aadressi kohta.
Just seda avalikku andmebaasi kasutavad ära sulid, esitades kaubamärgitaotlejale arve märgi registrisse kandmiseks võis siis pakkumise kaubamärgi registreerimise kohta mingis täiendavas registris. Küsitavad summad jäävad tavaliselt 850-1500 euro vahele.
Kui pettuse ohver liimile läheb ja maksab näiteks kaubamärgi registrisse kandmise lõivu (minimaalne summa 13 300 krooni) libaarvel näidatud kontole, võib ta elu lõpuni jääda ootama tunnistust, mis kaitseks tema kaubamärki Euroopa Liidus.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele