Tuleb lõpetada utoopiliste Nokia-otsingute turgutamine

Kui Microsoft peaks kunagi tahtma Eestisse oma arenduskeskust teha, siis eeskätt tänu Skype'ile oleme pildil. Meid teatakse allhanke kaudu kui suutlikke ja innovaatilisi.

Eesti eelis on väiksus ja kõrge haridustase. Meil liigub info kiiremini: üleriigiliste mudelite testimiseks on meil eeliseid. Aga meie rahaline ressurss ükskõik millise geniaalse idee turustamiseks on kahjuks piiratud.

Eesti riik on sadu ja sadu miljoneid kroone tänuväärset raha andnud teaduse ja äri ühisprojektideks, kuid millised neist on jõudnud maailma? Liiga sageli lõppevad need ülikalli üksikmudeli valmimisega, mida me ei suuda juba ainuüksi hinna pärast kellelegi atraktiivseks muuta.

TPI rektor Boris Tamm ütles kunagi, et sul võib olla maailma parim žiletitera, aga kui keegi ei tea, et sul see on, siis pead sa temaga üksi habet ajama.

Riigil oleks aeg lõpetada utoopiliste Nokia-otsingute turgutamine ja julgustada ettevõtjaid ning noori pigem osalema tööstuses. Teisele omanikule töötamise kaudu saame tehnoloogia ja infotehnoloogia arenguga kaasas käia. Ainult nii teenime raha, areneme ja kasvatame endas potentsiaali ükskord mõne geniaalse ideedega ise välja tulla.

Riigi kohustus on stimuleerida arengut. Kuid olulisem kui luua esindust Silicon Valleysse, on ettevõtjaid harida ja julgustada osalema allahankes. Samamoodi nagu me propageerisime kunagi kõrgharidust ja nüüd kutseharidust.

Me ei suuda toota Nobeli preemiaid, vaid peame looma headele ideedele sobiva õhkkonna. Ilma protsessides osalemata ei teki neid ideid kunagi.

Ohtlik on, kui meie edukus baseerub ühepäevaäril nagu kinnisvara- või muu vahendus. Sõnum olgu, et rikka omaniku jaoks tasub töötada, see pole häbiasi.

Teenuse osutamine või allhange võib olla samm suurema äri suunas, kuid võib vabalt see olla ka eesmärk iseeneses.

Autor: Niilo Saard