Tarbimislaenude maksmine toob higipulli otsaette

Eelmise aasta lõpu seisuga 824 miljonist kroonist üle 60 päeva viivises olevate laenude võlgnevusest pea 500 miljonit on eraisikute kanda, teatas Eesti Pank. Kurioosne näib, et kuigi eraisikute laenuportfellis on tarbimislaene kodulaenudest 7 korda väiksemas mahus, siis viivislaenudes domineerivad just tarbimislaenud.

Hansapank Eesti juhi Priit Põldoja sõnul on tõenäoliselt suur osa sellest summast seotud BIGiga. "BIG annab välja kõrgema intressiga ja liberaalsematel tingimustel tarbimislaene ja on ühtlasi suurim tarbimislaenu väljaandja. Tema liigutab neid numbreid," selgitas ta.

"See, et tarbimislaenude puhul tuleb ette rohkem hilinemisi, ongi sellele laenutootele omane," väitis omakorda BIGi juht Targo Raus. "Pangad muretsevad kogu aeg raha tagasisaamise pärast ning praegune viivislaenude kasv pole veel selline, et peaks kuidagi erilisemalt muretsema hakkama," rääkis Raus.

Kuigi jõukamatele klientidele on näiteks turuliider Hansapank saatnud kuldse krediitkaardi paarikümne tuhande kroonise limiidiga lausa otse koju, eitavad pankurid müüdi loomist, justkui kaasneks tarbimislaenuga väiksem vastutus kui kodulaenu võttes.

"Kindlasti ei suhtu pank tarbimislaenude andmisse kergekäelisemalt kui eluasemelaenude väljastamisse - mõlemal juhul on laenu väljastamise aluseks kliendi maksevõime," kinnitas SEB Eesti Ühispank.

"Kui inimesed on sunnitud valiku ees, siis tagasimaksmisel tõstetakse prioriteediks kodulaen, mistõttu on tarbimislaenudel võlgnevuste osakaal suurem," rääkis ka Nordea krediidijärelevalve osakonna juhataja Alar Kondratjev.

"Tarbimislaenu risk peegeldub pankade nõutavas kõrgemas intressis, mida peaks iga laenuvõtja endale ka selgelt teadvustama," sõnas Eesti Panga finantssektori poliitika peaspetsialist Jana Kase.

Kui seni on äriühingute osakaal üle 60 päeva viivises olevatest laenudest jäänud kuskil 35 protsendi kanti, siis viimastel kuudel on nende võlgnevuse osa kasvanud üle 40 protsendi kogu viivislaenude koormast.

"Viimastel kuudel suurenes tavapärasest rohkem kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete viivislaenude maht, muutes seega selle proportsiooni rohkem ettevõtete kahjuks," teatas Kase.

Põldoja ennustas, et 2008. aastal antakse eluasemelaenu esmakordselt üle mitme aasta absoluutsummades vähem kui eelmisel aastal.

"Ausalt öeldes on asjad praegu okei. Arvasime, et olukord võib isegi kehvem olla," oli Põldoja optimistlik.