Kirjutame Eestile uue peatüki - targa raha peatüki

Kui Eesti riiki saaks isikupärastada ning ta peaks kirjanikuametit, siis on ilmselt kätte jõudnud hetk, kus kirjanik hakkab kirjutama uut peatükki. Mida varem kirjanik selle kallale asub, seda parem.

Uuel peatükil pole veel alapealkirja, kuna stsenaarium pole selgeid kontuure võtnud. Kuigi kirjanik alles flirdib erinevate mõtetega, on üks kindel: uus peatükk peab rääkima targast rahast. Kirjaniku tegelaskujudel on viimastel aastatel läinud valdavalt hästi või väga hästi. Vaatamata sellele, et ta on õnnelikke lõppe armastav kirjamees, meeldiks talle vahepeal ka midagi tõsisemat üles märkida - ei saa ju kogu aeg komöödiale ja lihtsale elule keskenduda, see muutuks igavaks.

Möödunud peatüki peategelasel Andrusel on ta lasknud särada, ta on kirjutanud tema edulugu juba kaua. Andrus on olnud kirjamehe viimase aja optimistlikemaid tegelaskujusid romaanis üldse.

Milline saatus Andrust järgmises peatükis ees ootab, pole veel selge. Ühes on aga kirjanik veendunud, mängu tuleb tuua keegi maalähedasem inimene, kelle sõnum oleks selge: inimesed ja ettevõtted, käes on aasta vahekokkuvõtte tegemiseks, uute sihtide seadmiseks.

Viletsamad ajad majanduses ongi selleks, et sünniksid uued ideed, mis sillutavad teed tulevastele buumidele. Nii arvab ka Äripäev. Ajalugu on meie poolt. Meil polnud kõige paremad ajad ei 1993. ega 1998. aastal.

Kuigi mainitud aastaid võib majanduslikult ebaedukateks lugeda, me isegi ei mäleta täna neid sündmusi, kus majandusmootor ühtäkki jõnksatas, veidi aega imelikku häält tegi. Aga veidi õlitamist ja asi läks edasi.

Sama kordub ka 2008. aastal. Viie aasta pärast ei pööra keegi erilist tähelepanu tänavusele aastale. See oli üks hall aasta, kus majandus võttis uueks kasvuks hoogu ja kõik. Mingit katastroofi ei tulnud.

Väga päevakohane on Oliver Kruuda kümne aasta tagune kommentaar Äripäevale: "Paaril viimasel aastal andsime hobusele piitsa, nii et vankril on rattad alt ära. Kiirete ülikasumite aeg on nüüd möödas, sest vanker vajab remonti."

Remontimata vankriga endistel kiirustel edasi sõitmine tähendanuks hukku. Õnneks suutis üks vankris viibijatest rakmed haarata ning hobusele "Ptrrrrr!" hüüda, kuigi mõnele vankrisviibinule oleks kangesti meeldinud see kiire sõit. Vankripäras istujad muudkui kisendasid hullunult: "Nõõ, nõõ, nõõ!" Sõit sai läbi, samuti kesvamärjuke. Saabus pohmell.

Küsimuste küsimus on, kas vana vankriloksu tasub enam remontida või soetada uus? Hing ihkaks uut, aga kaine mõistus astub vahele ning küsib, kas ikka tasub liigseid riske võtta. Samas, vanaviisi vist nagu ka ei saa edasi minna.

Paljud murravad pead, mida selle vankriloksuga siis ette võtta, aga targad ärimehed juba tegutsevad. Võime näha suurt pilti hoiab neid eemal kõikidest mullidest ning sunnib suunamuutusteks siis, kui teised selle vajadust veel ei taju.

Jääb üle soovida kainet kaalutlemist, sest kätte on jõudnud targa raha tegutsemise aeg.

Autor: ÄP