Keskmine rahapaigutus jääb 50 miljoni krooni kanti

Järjest karmistuvad keskkonnakaitsenõuded sunnivad tootmisettevõtteid pumpama miljoneid kroone nende nõuete täitmise heaks, et tegevust üldse jätkata ja globaalses konkurentsis püsida.

Ent asjal on ka helgem pool, sest üha suurem arv firmasid hakkab lähtuma n-ö missioonitundest, teadvustab endale, et keskkonna säästmise vajadus kohustab meid kõiki selle nimel pingutama.

Selliste ettevõtete jaoks on kasumist mingi osa loovutamine keskkonnaalaste investeeringute jaoks muutunud iga-aastase eelarve koostamise juures tavapäraseks.

Tootmisettevõtete liidreid küsitledes tuleb ilmsiks, et 2008. aasta eelarvest panustatakse keskkonnakaitsesse ettevõtte kohta keskmiselt 50 miljonit krooni aastas.

Keskkonnanõuete täitmisest lähtuvate kulude hulka tuleb arvata ka keskkonnatasud, vajadusel saatskvoodi juurdeostmine, samuti keskkonnasertifikaatide hankimine ja ettevõtte töö keskkonnanõuetele vastavuse auditeerimine.

Keskkonnakaitseks kavandame sel aastal tegevusi ligi 25 miljoni krooni ulatuses.

Peamised tegevused on kaevandatud alade korrastamine karjäärides 12 miljonit krooni, joogivee trasside rajamine kaevanduste kohal asuvates külades 10 miljonit krooni, tanklate renoveerimine kaks miljonit krooni, aherainest killustiku valmistamise kompleksi arendamine 0,5 miljonit krooni. Lisaks veel keskkonnatasud umbes 350 miljonit krooni.

Järgmisel aastal plaanib OÜ TreTimber üldiselt investeerida suhteliselt vähe. Seda seetõttu, et aastatel 2006-2007 investeerisime tootmise arendamisse umbes 50 miljonit krooni. Usun, et sellest paar-kolm miljonit kulus ka keskkonnanõuete täitmiseks.

Konkreetselt väljendus see uue kanalisatsioonipumpla ehitamises ning puidugaaside põletamissüsteemi väljaehitamises meie termotöötluskompleksis.

Järgmiseks aastaks on VKG-l plaanis kulutada keskkonnameetmele ligikaudu 170-180 miljonit krooni.

VKG keskkonnaalases tegevuses on peamine rõhk pandud õhuheitmete vähendamisele ja orgaanika sisalduse vähendamisele poolkoksis, väävlipüüdmisele. VKG Energias toimub järgmisel aastal ka elektrifiltrite ja katelde gaasikäikude renoveerimine.

Tulevikus on päris mitmeid plaane, kuidas keskkonnasäästlikumaks areneda. Näiteks on kavas suitsugaaside ümbersalvestamine soojaks veeks, selle elluviimine toimub ilmselt 2009-2010 aastal.

Voltal ei ole keskkonna saastamisega kunagi mingeid probleeme olnud ja seetõttu pole firmas ka eraldi eelarvet selleks tarbeks ette nähtud ega ka vajadust selle järele olnud. Me ei ole saastav ettevõte ega kahjusta oma tegevusega keskkonda.

Tuleval aastal on plaanis ehitada kütusereservuaar maa sisse, et kui peaks õnnetus juhtuma ja midagi lekkima hakkama, siis loodus ei reostuks. Selle hind jääb 100 000 krooni piiresse.

Estonian Celli näol on tegemist uue tehasega, mis valmis 2006. aastal. Üks suur osa meie tehasekompleksist on veepuhastusjaam, mille investeering oli umbes 170 miljonit krooni. Järgmisel aasta tegevustes ja keskkonnainvesteeringutes paneme pearõhku puhastusjaama töö optimeerimisele, samuti biomaterjalide väärtustamisele.

Oleme arvestanud 40 miljonit krooni poolkoksi prügila ehitamiseks. Alanud aastal alustame praeguste generaatorseadmete asemele kahe tahke soojuskandja ehitamist. Uue tehnoloogia hind jääb ilmselt 45-50 miljoni krooni piiresse.