Piraattarkvara vastu võitleva ülemaailmse organisatsiooni BSA uuringu järgi on Eesti ikka esirinnas äärmiselt kõrge piraattarkvara kasutusprotsendiga. "Eestile kui maailma üheks juhtivaks e-riigiks pürgijale ei tee selline olukord au, sest piraattarkvara osakaal on vaatamata heale majanduskasvule vähenenud võrreldes 2003. aastaga vaid 2%," kommenteeris teemat riigikogu liige Hannes Astok.
Lisaks märgib raport ära meil laialt kasutatavad FTP-serverid, milles liiguvad filmid, muusika ja programmid. Elion sulges oma FTP, kuid STV ja teised ei ole sellega kaasa tulnud ning kiirete ühenduste kaudu liigub tuhandeid piraatprogramme. Politsei sõnul jälgitakse FTP-servereid pidevalt ning mitu uurimist on käsil.
ELis jääb IT-firmadel piraattarkvara kasutamise tõttu igal aastal teenimata 110 miljardit krooni. "Kuigi nii Eestis kui ka kogu Euroopas on protsessid positiivsed, on veel palju teha, et piraattarkvara levikut ja kasutust piirata. Nii riik kui ka ärikojad ja ettevõtted peavad selle vastu võitlema," mainis BSA üleilmse organisatsiooni president Robert Holleyman.
"Riik peab tõhustama autoriõiguste järelevalvet politsei, maksuameti ja autoriõiguste kaitse organisatsioonide koostöös. Iga piraattarkvara kasutaja peab teadma, et tema seadusevastasele tegevusele järgneb karistus," sõnas Astok. "Kuna aga pidevalt suureneb niikasutajate kui ka arvutite arv, siis ei muutu tegelik protsent väiksemaks," lisas ta.
Eesti kohta nimetab uuring, et 2006. aastal jäi Eesti IT-firmadel saamata 160, aasta varem aga 180 miljonit krooni.
BSA Eesti juht Kaido Uduste meenutas STV juhtumit, kus esitati kriminaalsüüdistus. Kontrollimisel leidis politsei, et ettevõtte tööarvutites kasutati piraattarkvara. "Kohtus jäi STV süüdi ja teda trahviti 70 000 krooniga," rääkis Uduste. Tarkvara õiguste omanik algatas tsiviilasja ja nõudis sisse umbes 400 000 krooni. "STV kohta tuli politseisse piraattarkvara kasutamise kohta avaldus, mida kontrollima mindi. Juhuslikke kontrolle me ei tee," rääkis Uduste.
STV juht Oleg Balan loobus Äripäevale asja kohta kommentaare andmast.
Rain Laane, Microsoft Eesti juht
Tarkvarapiraatlus Eestis kaob ja muutub vaid põlvkondade vahetusega. Protsent langeb, kui hakatakse mõistma, et tarkvarapiraatlus on intellektuaalse omandi räme vargus. Aga seda tuleks hakata õpetama juba maast madalast. Koolis peaks olema selge, et pinginaabri kirjutatud luuletust ei tohi võtta ja enda nime all esitada. Kindlasti on meil asjad paremad kui varem. Ettevõtted kasutavad uusi kasutusrendi- ja liisingumudeleid legaalse tarkvara soetamisel, hinnad on samuti langenud.
Tarkvarapiraatlust saab pärssida asutusi kontrollides. Kuid kõiki kodusid ja ettevõtteid ju läbi käia ei saa.
Sulev Sisask, Ordi omanik ja juht
Ma ei ole ehk kõige õigem inimene seda teemat kommenteerima, kuid kindlasti müüme me arvuteid nii koos operatsioonisüsteemiga kui ka ilma. Pole tegelikkuses ju meie asi, kust klient oma tarkvara võtab. Võib öelda, et litsentside puhul on probleeme pigem riigiasutustega, kes kas ei saa või ei taha aru saada litsentsides lubatud ja mitte lubatud tegevustest. Erafirmadega seda muret ei ole.
Hannes Astok, riigikogu liige
Erakordselt taunitav on piraattarkvara kasutamine ettevõtluses, kus varastatud toodete kasutamisega teenitakse kasumit ja luuakse endale põhjendamatu konkurentsieelis. Eesti peab senisest märksa otsustavamalt võitlema piraattarkvara kasutamise vastu nii ettevõtetes, avalikus sektoris kui ka kodukasutuses.
Teen kõigile piraattarkvara kasutajatele ettepaneku vabatahtlikult lõpetada oma seadusevastane tegevus ning asuda ausa arvutikasutuse teele. Ainult see võimaldab vältida tõsiseid probleeme.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.