• OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,18%39 422,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,78
  • OMX Baltic1,27%303,76
  • OMX Riga0,16%879,95
  • OMX Tallinn0,63%1 897,86
  • OMX Vilnius1,15%1 172,65
  • S&P 500−0,27%6 051,97
  • DOW 30−0,5%44 368,56
  • Nasdaq 0,03%19 649,95
  • FTSE 1000,34%8 807,44
  • Nikkei 2251,18%39 422,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%97,78
  • 08.02.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investeerimine kuulub Karu mõttelaadi juurde

Sander Karu hakkas investeerimisega tegelema kohe selle võimaluse tekkides. Koos Eesti majanduse arenguga on ka tema jõudnud läbi elada häid ja vähem edukaid aegu.
Ta meenutab 1997. aastat, mil ühel päeval 50protsendilise võimendusega ostetud aktsiate väärtus võis paari päeva pärast kukkuda poole võrra. "Hetked, kui kõik oli nullis ja samas tuli repolaen (aktsiate tagatisel võetud laen - toim.) tagasi maksta, polnud kindlasti meeldivad. Aga seda ei olnud, et masendus tekiks," ütles ta. "Tegemist on ikkagi meeldiva hobiga. Kes käib šoppamas, kes teeb midagi muud. Mina mängin aktsiatega."
Karu ei loe end sellise investeerijatüübi hulka, kes börsil toimuvat iga päev pingsalt jälgib. "Kui on suuremad tõusud või langused, siis ikka vaatan. Aga mõnikord ei tegele sellega jälle tükk aega."
Karu otsuseid ajutised turukõikumised aga ei mõjutagi, sest ta on pigem pikaajaline investeerija.
Investeerimisel usaldab Karu eelkõige enda vaistu. "Otseselt kellegagi konsulteerida mul ei ole. Tuleb lihtsalt ise rohkem suhelda ja vaadata, mis ümberringi toimub."
Nii on ta omast kogemusest õppinud, et kõige suurem võimalus teenida on ikka aktsiatega.
Võlakirjadesse ei ole Karu arvates mõtet raha paigutada, sest neid emiteeritakse enamasti suurtele pankadele ja nende tulusus ei ole suur.
Karu lähtub reeglist, et tehingu kulud tuleb hoida võimalikult madalal, seetõttu investeerib ta piiri taha nii Hansa ja Nordea fondide kui ka GILD Bankersi Arbitraažfondi kaudu. "Väljaspool Eestit ei ole mõtet ise sahmima hakata, las sellega tegelevad professionaalid," arvas ta.
Väärtpaberite ostmise-müümise juures on Karu selgitusel olulisim vaadata riske ning seda, kas kuskilt võiks sama riski korral suuremat tulu saada.
Ühegi ettevõtte aktsiaid ta emotsioonide ajel ei osta. "Ma ei ole kindlasti ühessegi ettevõttesse armunud. Kui vaadata Eestit, peavad investeeringud olema ka sektorite kaupa hajutatud".
Peale selle ei jäta ta kasutamata võimalust hoida teatud summa deposiidiks. "Selge on see, et raha peab tegema raha. Ning midagi ikka deposiitidega teenib."
International University Audentese õppejõuna teab Karu, et ka noored on huvitatud oma tulevikku investeerimisest, aga seda eelkõige teadmistesse panustades. "See on tegelikult tunduvalt olulisem ja parem investeering. Kui see on tehtud, siis muud investeeringud on asjade loomulik jätk." Loengutes Karult nõu kapitali paigutamiseks küll otse ei küsita, aga jututeemaks on see tulnud küll. "Teatud juhtudel, kui mu õiglustunne ütleb, et mõnele firmale tehakse liiga, siis ütlen oma arvamuse välja. Ja ka selle, kuhu ma olen viimasel ajal investeerinud või kus mul mõned orderid ootavad."
Oma mõttelaadi peab Sander Karu tulemuslikkusele orienteerituks. "Minu jaoks pole säästmine kunagi raske olnud. Meil tuleb alati teha valikuid, aga põhiline on see, et kõike ei pea praegu ära tarbima." Seda mõttelaadi on õpetanud Karu ka oma neljale tütrele. Nii said lapsed nätsuraha, mille võis kas kohe maiustuste peale kulutada või isa kätte n-ö intresse koguma jätta. Samuti on lapsed õppinud suuremate kulutuste jaoks aasta algul eelarvet koostama. Säästlikkuse kasvatamiseks tuli asjatult põleva lambi eest aga maksta paar trahvikrooni. Ta usub, et sellised reeglid õpetavad lapsi säästlikumalt elama ning iseseisvalt majandama. Tulemused ongi näha: kaks vanemat tütart on õppinud isa käe all ka investeerima. "Praegu on nad seda isegi minust edukamalt teinud," märkis Karu, uhkusenoot hääles.
Isa on meid kasvatanud põhimõttel, et ei tasu praegu laristada, vaid tuleb tuleviku peale mõelda. Siis saab hiljem rohkem kulutada.
Alates sellest ajast, kui ma kooli läksin, on meil kodus kord, et kui tule asjata põlema jätad, tuleb maksta väike trahv. Nüüd on mul juba harjumus, et kustutan tuled enda järel ära.
Aasta alguses tuleb meie pere lastel teha endale eelarve - panna kirja oma suuremad kulutused. Mul on need tavaliselt ühed ja samad, nii et see ei ole eriti raske. See on hea, kui oskad oma kulutusi planeerida.
Isa juhendab vanemaid õdesid ka investeerimisel. Mina sellest veel väga palju ei tea. Arvan, et kui kunagi ise lapsevanemaks saan, siis kasvatan oma lapsi samade põhimõtete järgi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.01.25, 15:17
Einar Laagriküll: miks me ei tohi küberturvalisuse taustal unustada füüsilist turvalisust?
Foruse juhatuse liige Einar Laagriküll arutleb, milliste väljakutsetega ettevõtted peavad praegu silmitsi seisma ja kui oluline on järjest sagenevate küberrünnakut ajastul mõelda ka füüsilisele turvalisusele. Kui füüsilise turvalisuse samme läbi ei mõtle, võivad ülejäänud mehhanismid osutuda täiesti kasutuks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele