Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid

OMX Baltic0,29%317,97
OMX Riga−0,33%956,41
OMX Tallinn0,44%2 204,22
OMX Vilnius0,05%1 505,59
S&P 5000,51%7 743,41
DOW 300,93%51 828,62
Nasdaq 0,48%27 068,72
FTSE 1000,14%10 695,25
Nikkei 225−0,13%66 279,96
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,1

OMX Baltic0,29%317,97
OMX Riga−0,33%956,41
OMX Tallinn0,44%2 204,22
OMX Vilnius0,05%1 505,59
S&P 5000,51%7 743,41
DOW 300,93%51 828,62
Nasdaq 0,48%27 068,72
FTSE 1000,14%10 695,25
Nikkei 225−0,13%66 279,96
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,1

Inimene on Maad asustanud juba sadu tuhandeid kuni miljoneid aastaid, sõltuvalt sellest, millisest hetkest me oma esivanemaid inimesteks peame. Homo sapiens on olnud liigina äärmiselt edukas. Ta on asunud elama peaaegu kõikjale maismaale ning oma maitse ja vajaduste järgi ümber kujundanud suure osa maapinnast ning teeb vaikselt ettevalmistusi, et kunagi rajada kolooniad ka teistele taevakehadele. Raske on ette kujutada, et sellel kõigel võiks olla peagi lõpp.

Ometi on teadlastele hästi teada, et üle 99 protsendi olemas olnud liikidest on tänaseks väljasurnud ning ühe liigi keskmine eluiga on umbes miljon aastat. Miks peaks inimestel olema põhjust arvata, et meie kohta see statistika ei käi? Ilmselt ei oleks see kuigi arukas, kuid millistele ohtudele tuleks kõige rohkem tähelepanu pöörata? Laias laastus jagunevad ohud kaheks: meist sõltuvateks ning mittesõltuvateks.

Esimeste hulka kuuluvad näiteks tuumasõjad või inimtekkeline keskkonnareostus. Asteroidiga kokkupõrkamine või musta auku sattumine on aga inimese tahtest sõltumatud sündmused, mille suhtes on meil raske midagi ette võtta. Järgnevas lugudeseerias vaatame võrguajakirja Discover Magazine vahendusel detailsemalt, millised ohud inimkonda ähvardavad.

Asteroidid

Maa ja teiste taevakehade kokkupõrked on reaalsus ning väiksemaid meteoriite ja kosmilist tolmu langeb Maale iga päev. Suuremate taevakehade kokkupõrked on aga õnneks väga harvad. 1908. aastal toimunud Tunguusi meteoriidiplahvatuse võimsus on võrreldav 1000 Hiroshimale heidetud tuumapommi võimsusega.

Meteoriit langes õnneks inimtühja piirkonda, kuid on reaalne šanss, et järgmine kord nii õnnelikult ei lähe. Tunguusi suurusjärgu meteoriidiplahvatusi juhtub keskmiselt kord saja kuni kolmesaja aasta jooksul ning nende tekitatud kahju sõltub otseselt langemiskohast.

Kogu inimkonna hävitamiseks on aga vaja veel märksa võimsamat plahvatust, koht polegi oluline. 65 miljoni aasta eest tänasele Yucatani poolsaarele langenud ning dinosauruste hävingule kaasa aidanud asteroid tekitaks juba ülemaailmse katastroofi.

See küll ei tähenda veel ilmtingimata inimkonna lõppu ning arvestades seda, et sellise suurusjärgu kokkupõrked toimuvad väga harva, on meil õigus öelda, et hukk asteroidi läbi on võimalik, kuid mitte eriti tõenäoline.

Pealegi jääb alati lootus, et tulevikus osatakse ohtu kujutavaid asteroide edukalt tõrjuda. Viimase paarisaja aasta tehnoloogilise arengu kiirus annab selleks lootust.

Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised