• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,09%8 815,1
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 100−0,09%8 815,1
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,81
  • 22.04.08, 11:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas tuleb maailmalõpp: geneetiliselt muundatud organismid

Inimene hävitab hoogsalt looduslikke liike, kuid üritab samal ajal hakkama saada ka uute loomisega. Geneetiliselt muundatud põllukultuuridel on palju eeliseid – nad on vastupidavamad putukamürkidele, taimekahjuritele ning annavad paremat saaki. Geneetiliselt muundatud mikroorganismid hoiavad meie tervist ning geeniteraapia pakub ahvatleva võimaluse parandada vigased lõigud genoomis.
See kõik on üldjoontes pigem positiivne, kuid nagu iga uue tehnoloogilise lahendusega, kaasneb ka biotehnoloogiaga üksjagu probleeme. Näiteks kardetakse, et ühtedesse organismidesse kasu saamise eesmärgil siirdatud geenid võivad levida ka teistesse organismidesse, kuhu neid sugugi ei soovitud, ning seal hoopis kahju teha.
Selline protsess võib toimuda näiteks taimedel, kus lähedaste liikide vaheliste hübriidide tekkimine polegi väga haruldane. Nii võivad põllukultuuridesse viidud taimekaitsevahendite resistentsuse geenid jõuda hoopis umbrohtudesse, pannes aluse vastupidavate superumbrohtude tekkele. Selliseid stsenaariume püütakse aga vältida näiteks puhvertsoonide loomisega geneetiliselt muundatud taimedega põldude ümber või geneetiliselt muundatud taimede muutmisega levimisvõimetuks.
Lisaks saavad geenide kandmisega ühest organismist teise hakkama viirused. Viirused sisenevad parasiitidena peremeesrakkudesse ning sisestavad oma genoomi peremehe genoomi. Seejärel lülitavad nad peremeesraku ümber tootma hoopis viirusele vajalikke valke. Hiljem lõigatakse paljundatud viiruse genoomijupid uuesti peremehe genoomist välja. See protsess pole aga kuigi täpne. Nii võib uut peremeest otsima siirduv viirusosake endaga kaasa viia ka jupi eelmise peremeesraku genoomist. Ka sellise mehhanismiga võivad muundatud geenid sattuda ühest organismist teise.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Geenide juhuslik levimine ühelt liigilt teise on tegelikult siiski suhteliselt ebatõenäoline. Hirmuäratavam on aga võimalus, et keegi võiks geenitehnoloogiat sihipäraselt kurjade eesmärkide saavutamiseks rakendada. Näiteks võiks mõni terroristide rühm valmis meisterdada kiiresti leviva mitme viiruse halbu omadusi kombineeriva superviiruse.
Paljud biotehnoloogiaga seotud ohtudest on meile veel tundmatud või halvasti teada. Nii on see tegelikult kõigi uute tehnoloogiatega, milles alul nähakse vaid suuri võimalusi. Selliseid ohte tuleb teadvustada ning nendega arvestada, kuid samas ei tohiks hirm uudse ees takistada arenemast tehnoloogial, mis võib aidata toita miljoneid näljahädalisi ning töötada välja ravimeid raskete haiguste vastu.
Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Loe edasi: Kuidas tuleb maailmalõpp: nanorobotid

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele