- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,73
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,73
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tuleb maailmalõpp: ökosüsteemi kollaps
Fotod salaküttide poolt tapetud
ninasarvikutest või põlevatest metsadest pälvivad inimeste tähelepanu, kuid
kõige suurem probleem jääb enamasti meie pilgu eest varjatuks. See on
bioloogilise mitmekesisuse pidev vähenemine.
Miljardite aastate pikkune evolutsioon on loonud äärmiselt keeruka ökosüsteemi, kus ühe liigi heaolu on sõltuv paljudest teistest liikidest. See on lihtsasti mõistetav, sest kõik loomad tahavad süüa, aga süüa kõlbavad vaid teised elusolendid, olgu nad siis loomad, taimed või veel midagi muud.
Asi on muidugi veel keerukam ning mitmesugused seosed võivad inimese teadvusse jõuda pahatihti alles siis, kui on liiga hilja. Ilmselt oleme kõik kuulnud anekdootlikke lugusid sellest, kuidas hiinlased põllukultuuride saagikuse tõstmiseks linde hävitasid, kuid siis hakkasid vohama putukad ning asi läks veel palju halvemaks.
Seetõttu võib ühe liigi või suurema taksonoomilise üksuse kadu rängalt mõjutada ka teisi liike. Loodus tühja kohta küll ei salli, vabanenud ökoloogilised nišid täidetakse varem või hiljem teiste organismide poolt, kuid see on siis juba teistsugune ökosüsteem, kuhu paljud endised liigid enam ei kuulu.
Vihmametsade hävitamisega ei kao mitte ainult paljude liikide elupaigad, vaid ulatuslikud alad avanevad mullaerosioonile, mis aitab kaasa kõrbestumisele. Ei ole raske näha, et selle tagajärjeks on üha laialdasemad näljahädad ning hoogustuv migratsioon rikkamatesse riikidesse. Vihmametsade hävitamine aitab ilmselt kaasa ka ülemaailmsele kliimamuutusele, mille vastu võitlemine läheb meeletult kalliks.
Igal aastal kaob jäädavalt umbes 30 000 liiki, mis tähendab, et me elame hetkel keset väga kiiret väljasuremislainet. Inimeste tulevikku arvestades on kõige hullem see, et me ei tea, kui rängalt see meid mõjutada võib. Paljud väljasuremisohus liigid võivad osutuda väga kasulikuks. Näiteks ravimitööstus võib lõigata kasu mõne looma toodetud keemilise ainest.
Kui oht seisneb ainult kaotatud võimalustes, siis polegi asi veel väga hull. Vähemalt teoreetiliselt on võimalik, et teatud maalt alates viib liikide kadumine uut tüüpi ökosüsteemi tekkele, kus inimesele kohta lihtsalt ei ole.
Alusta lugemist siit: Kuidas tuleb maailmalõpp: asteroidid
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele