Artikkel
  • Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Louvre'i kunstimuuseum on muutunud rahamasinaks

    Viimane säärane toimus kaunil juunihommikul, kui 500aastased äärmiselt haruldased ning peamiselt kunstiteadlaste silmi paitanud Leonardo da Vinci joonised suurannetajatele välja olid pandud. Koos väikese söögi ja klavessiinimuusikaga peetud eranäitus tõi sisse ligi 30 miljonit krooni, kirjutas Spiegel.
    Veel 30 miljonit krooni saabus ligi 35 000 taiesega kunstihiiglase arvele peale filmi "Da Vinci kood" võtteid muuseumi ruumides.
    Rääkimata äärmiselt suurtest summadest, mida muuseum teenib oma taieste väljarentimisega maailma teistele suurtele muuseumidele Chicagos, Indianapolises, Atlantas ja mujal.
    2001. aastal Louvre'i direktoriks valitud kunstiteadlase haridusega Henri Loyrette muutis kogu muuseumi efektiivsemaks ning hakkas otsima uusi viise, kuidas muuseumist võimalikult hea tuluallikas teha.
    Seda oli eriti vaja, sest riik vähendas toetusi ning muuseum peab oma 3,5 miljardi kroonisest eelarvest pool ise teenima. Muuseas, Louvre'i saab külastada tasuta.
    "Meil on kohustus leida iseseisvat finantseerimist oma uutele ideedele ja projektidele," sõnas Loyrette. Loomulikult ei meeldi kunstiinimestele selline n-ö pilastav suhtumine ning kunstiteadlane Didier Rykner on kogunud juba 5000 allkirja rahaaktsioonide vastu.
    Tõenäoliselt suurim kunstiteemaline investeering on samuti seotud Louvre'iga. Nimelt avab 2012. aastal Abu Dhabis uksed Louvre Abu Dhabi, mis läheb emiraadile maksma umbes 15 miljardit krooni. Võrdluseks: New Yorgis paiknev Guggenheimi muuseum sai oma filiaali eest Bilbaos vaid 200 miljonit krooni.
    Eesti Kunstimuuseumi direktor Marika Valk sõnas, et Kumu ei ole küll võrreldav ühegi maailma suure muuseumiga, kuid ka nemad teenivad raha väga hästi.
    "Kumu toob sisse umbes 20 miljonit krooni aastas. Oluline on, et me ise teenime olulise osa oma majanduskuludest," sõnas Valk.
    Kumu teenib peamiselt oma majas toimuvatelt üritustelt: kunstiöödelt, muusikaüritustelt, konverentsidelt. Valgu sõnul ei ole seni korraldatud ühtki näitust tellimise peale majast väljas (näiteks banketi osana), kuna ei ole piisavalt häid tingimusi.
    "Köleri järgmise tähtpäeva puhul üks selline on tulemas, juhul kui tellija saab säilitus-, turva- ja muud tingimused paika. Kui need saame paika, tuleme rõõmuga," sõnas Valk.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: keskmine palk jätkab rallit
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tööjõunappus, kiire inflatsioon ja ettevõtete mullused tugevad finantstulemused on viinud keskmise palga suurele tõusule. Tõenäoliselt jagub kiire palgakasvu hoogu veel mõnda aega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soomlase ostujõud prantsatas 2009. aastasse
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Erdogani võit kergitas Istanbuli börsi ja viis Türgi liiri rekordmadalale
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Recep Tayyip Erdogani tagasivalimine Türgi presidendiks saatis Istanbuli börsi täna üle nelja protsendi rallima ja kukutas Türgi liiri kõigi aegade põhja.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Milline on ettevõtte tulevikukindluse valem?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Kriisidest räsitud ettevõtted keskenduvad ellujäämisele. Kas ellujäämise võtmeks võib olla jõuline arenguhüpe? Mis suunas seda hüpet sooritada ja kust ammutada selleks jõudu ja ressursse? Kuhu sobituvad valemis kestlikkus ja rohepööre?
Maxima laenab pankadelt 100 miljonit
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Leedu juurtega kaubanduskontsern Maxima Grupe laenab kolmelt pangalt 100 miljonit eurot viieks aastaks, teatas ettevõte börsile.
Eesti parim juht hankis USAs oma idufirma jaoks teedeehitusäri salainfot
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.