Monetti juht: miks peaks SMS-laenajaid eraldi poputama?

„Meil on käsitlustasu, eraldi intressi polegi,“ ütles Veski. „Käsitlustasu sees on kõik kulud ja tasud, mis kaasnevad laenu teenindamisega: lepingutasu, andmete kontroll ja tehnilised lahendused ülekande kulud, arveldamine, klienditeenindajate palgad. Intressi osa on seal väikene,“ selgitas ta.

Veski aga ei nõustu ebamäärase sõnastusega seaduse eelnõus nagu ebaproportsionaalselt kõrge intress. „Hea kui on selged reeglid, mis on selgelt välja toodud. Kuid umbmäärane liiga kõrge intress on väga abstraktne mõiste. Oleks hea kui seaduselooja teeb endale täpselt selgeks millest see koosneb.“

Ta pakkus, et seaduselooja võiks eelnõud läbi rääkida ka laenufirmadega.

Veski mõistab olukorda, kus klient jääb võlgu ja tekivad viivised. „Neile ei tohiks tehta ülekoht ebamõistlike viivistega. Seal on konkreetne protsent,“ lisas ta.

„Juba praegu on kohtutel väga palju tööd ning selline ebaselge lähenemine võib anda kohtutele palju tööd juurde ning tekitada inimestes vastutustundetust. Riik ei pea inimese eest vastutust võtma,“ rääkis ta.

„Ma ei näe miks peaks kiirlaenud kontekstist välja tõstma ja inimesi, kes oma võimeid üle hindavad, peaks eraldi poputatama ning erisoodustusi andma,“ märkis ta.

Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile eelnõu, mis suurendab SMS-laenu võtjate võimalusi kaitsta oma õigusi laenuandjate ees. “Näiteks saab eelnõu kohaselt erinevalt senisest kohus omal algatusel tunnistada tühiseks kohustuse maksta ebaproportsionaalselt kõrget intressi,” ütles ministeeriumi nõuniku Indrek Niklus.