• OMX Baltic0,21%302,67
  • OMX Riga−0,29%868,62
  • OMX Tallinn0,25%1 991,72
  • OMX Vilnius0,16%1 207,41
  • S&P 5000,85%5 893,64
  • DOW 30−0,47%42 212,57
  • Nasdaq 1,71%19 028,72
  • FTSE 100−0,02%8 602,92
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,22
  • OMX Baltic0,21%302,67
  • OMX Riga−0,29%868,62
  • OMX Tallinn0,25%1 991,72
  • OMX Vilnius0,16%1 207,41
  • S&P 5000,85%5 893,64
  • DOW 30−0,47%42 212,57
  • Nasdaq 1,71%19 028,72
  • FTSE 100−0,02%8 602,92
  • Nikkei 2251,43%38 183,26
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,22
  • 19.09.08, 12:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Äripäev: Koolitusraha avitab raskel ajal

Aastatel 2007–2013 on "suurema haldusvõimekuse" egiidi all võimalik 338 miljoni krooni eest riigiametnikke koolitada. See on enamjaolt Euroopa Liidu raha, millele Eesti peab omafinantseeringu näol lisama 15 protsenti. Koolitusfirmadel on reaalne „oht“ jääda rahasedelite vihma kätte.
Äripäeva toimetus leiab, et koolituste riigihanke piirmäär on liiga kõrgele seatud, 625 000 krooni, mis võimaldab riikliku koolitusraha mängida firmade kätte, kellega ollakse inimeste tasandil sõbrasuhetes.
Koolitus kui üldjuhul tubane tegevus ei ole nii kallis kui Vabadussõja samba püstitamine või politseiametile patrullautode hankimine. Seepärast võiks selles valdkonnas olla riigihanke piirmäär madalam, nt 100 000 krooni.
Ministeeriumide euroraha eest tellitud koolitused jäävad alla piirmäära, umbes poole miljoni krooni kanti. See polegi Euroopa Liidu või ka Eesti riigi mastaabis teab mis raha (kulutuste seisukohalt oleme helde riik). Kuid ühele koolitusfirmale on see päris suur tükk: pool miljonit siit, teine pool sealt ja nii see rikkus ilma suurema vaevata tulebki.
Kindlasti on meie seisukohale vastuargumente. Tegu on Euroopa Liidu rahaga, mis on ette nähtud ja tuleb ära kulutada. Kui seda ei tee, läheb raha tühja. Majandussurutise ajal võimaldab Euroopa Liidu raha vähemalt mõnel koolitusfirmal kergemalt hingata. Meie inimesed saavad ka mõne tarkuseiva juurde.
Kui koolitus leiab aset mõnes sõbralikus välisriigis, saavad inimesed ka päevaraha. Näiteks ühe nädalase väliskoolituse raames saavad 11 inimest kokku päevaraha 38 500 krooni, mis teeb inimese kohta 3500 krooni ehk 500 krooni päevas. Abiks ikka.
Siiski lisab riik, kohalik omavalitsus või mittetulundusühing, kes on koolituse saaja, omafinantseeringu, seega ei ole kogu raha maast leitud. Rasketel aegadel tuleb ka viiekohalisi, kui mitte väiksemaid rahanumbreid lugeda.
Võib vastu väita sedagi, et riigihanke piirmäära alandamine tooks riigiametnikele lisatööd ja paberimäärimist. Ja kui teine koolitusfirma peaks vaidlustama hanke, siis lükkub koolitus edasi, aga inimestel on juba kohvrid pakitud…
Me ei ütle, et eurorahaga koolitused on tingimata meie teravaim probleem, aga teada on, et just riiklikud tellimused on soodsaim pinnas semutsemisele, onupojapoliitikale, korruptsioonile. Brüsseli rahajagajad võiks ennast ise veidi targemaks koolitada – kas on mõtet rahaga priisata.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele