• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitprügi lagastab maad

    Korralagedus ei valitse mitte ainult metsa all, vaid ka korra loomisel. Nagu selgus riigikontrolli raportist, pole 43% omavalitsusi neile juba 2005. aastaks seadusega pandud kohustust jäätmemajanduse korraldamiseks täitnud.
    Kõik need rohkem kui 120 omavalitsust, kes on jätnud jäätmehoolduse korraldamata ja kus elanikel pole kohustust liituda jäätmekogumissüsteemiga, rikuvad seadust.
    Suure tõenäosusega läheb just nendest piirkondadest pärit prügi prügikastist mööda ning jõuab metsa alla ja teeäärtesse, nii et Eestis oleks "Teeme ära!" kampaaniat vaja igal nädalavahetusel. Kõikide jäätmetekitajate liitumine korraldatud olmejäätmete veoga on sama vajalik kui kõikide majapidamiste liitumine kanalisatsioonivõrguga. Korraldatud jäätmeveo rakendamise probleemideks on omavalitsuste madal haldussuutlikkus, võimetus jäätmemajanduse keerukusega toime tulla ning reaalne oht korruptsiooni tekkeks.
    Samuti on omavalituste puhul tõsine risk jäätmekäitluse politiseerumiseks - kõik jäätmekäitlusega seotud otsused mõjutavad kõiki valijaid. Nii ongi omavalitsusi, kes ühe käega korraldavad jäätmeveokonkursi, et seadust täita, ja samas teise käega annavad vabastuse enam kui 40% jäätmetekitajatest, et valijaile meeldida.
    Jäätmeveo korraldamine on ebameeldiv kohustus, sest selle käivitamisel tuleb kõik kinnisvaraomanikud süsteemiga kohustuslikult liita. Riikliku sunni kehtestamine tekitab alati vastuseisu ning on poliitikutele ja juhtidele mainetsööv tegevus, mis annab valimistel tagasilöögi. Seaduses puuduvad praegu ka efektiivsed mõjutusvahendid, mis täiendavalt motiveeriks omavalitsusi kehtestatud nõudeid täitma.
    Korraldatud jäätmevedu ei ole küll ideaalne variant jäätmetekitajate liitmiseks süsteemiga, kuid tänaseks pole paremat välja mõeldud.
    Üks korralageduse põhjus on ka see, et Eesti omavalitsusüksused on liiga väikesed. Meil on 1,34 miljoni elaniku kohta kokku 227 omavalitsust, millest üle 80% on alla 5000 elanikuga.
    Kujutlege, milline oleks pangateenuse hind, kui ettevõttel oleks 227 kontorit üle Eesti, igaühel oma nõukogu, juhatus, raamatupidamine, sekretariaat ja ametnikud.
    Võib-olla oleks otstarbekas korraldada omavalitusjuhtimine nii, et kaotada maavalitsused ja omavalitused ja luua nende baasil 15 omavalitsust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.