Hea töötaja kliendist olulisem
Koolilõpetajad, kellele tuleb tööks ettevõttes elementaarseid kutseoskusi õpetada, või noored, kes on omandanud kõrghariduse erialal, mis neid töös ei aita - see on paratamatus, millega peaaegu kõik ettevõtjad on kokku puutunud. Oskuslike töökäte leidmine on tähtsamgi kui klientide leidmine ja eriti teravalt puudutab see tootvaid ettevõtteid.
Majanduslanguse perioodil on tähtis hariduspoliitilised suunad kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel korrigeerida riiklikku tellimust, õppekavasid ning ka rahastamist.
Ametikoolis kulub õpetamise peale tavakoolist rohkem materjali, olgu selleks siis toiduained, ehitusmaterjalid või tehnika. Paljud ettevõtjad on omalt poolt otsinud võimalusi, et Eesti kutsehariduse edenemist toetada, olgu siis õpilastele praktikavõimaluste pakkumise või ettevõtete spetsialistide koolidesse õpetama saatmise kaudu.
Küll aga ootavad ettevõtjad jõulisemaid samme ka hariduselu üle otsustajatelt. Tähtsaim on kutsenõustamine, sest massiliselt ebaühtlase kvaliteediga keskharidusega noorte tootmine ei ole mõistlik. Teiseks tuleb kujundada süsteem, kus ametikoolis õppimise valimine ei kujuneks tupikteeks, vaid säiliks võimalus jätkata haridust kõrgkoolis. Täna on ametikoolides pakutava üldhariduse kvaliteet selleks paraku liiga nõrk.
Ametikoolide õppekavade koostamisel tuleks senisest oluliselt rohkem kaasata sama valdkonna ettevõtjaid, et õpilased omandaksid oskusi, mis vastaksid kvaliteedinõudmistele ja ka klientide ootustele. Eestil on kutsehariduse valdkonnas palju teistelt Euroopa riikidelt õppida: alates muidugi hariduspoliitiliste hoiakute kujundamisest ja lõpetades ametikoolide rahastamisega.
Euroopa Liidus õpib ametikoolides keskmiselt 60 protsenti noortest, kuid tänavustest Eesti põhikoolilõpetajatest valis kutsekooli vähem kui kolmandik.
Kutseharidussüsteemi puudustele vaatamata ei ole paljudel ametikoolidel põhjust häbeneda. Oktoobri keskel Kuressaares toimunud Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni kutsevõistlused näitasid meie õpilaste head taset ja konkurentsivõimet. Kaheksal alal toimunud võistlustest jäid auhinnalised kohad Eestisse viiel: kuldmedal turismikorraldajate võistluselt, lisaks kaks hõbe- ja kaks pronksmedalit.