Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ifi juht: panganduses on kriis, mitte kindlustuses

    "Kindlustusfirmadel reeglina majanduslanguses probleeme pole. Kasvamine muutub muidugi keerukamaks," oli Magnusson kindel. USAs peaaegu kokku kukkunud AIG probleemiks oli see, et ettevõte tegeles ka muude tegevustega peale kindlustuse, andes välja eluasemelaene. If kavatseb kindlasti jääda oma liistude juurde, lubas Magnusson.
    Teine risk võib tuleneda omanikest, näiteks üks Norra suur elukindlustusfirma Storebrand, mille ühed omanikud olid Islandilt, pidid hiljuti ettevõtte edasi müüma ühele Norra kindlustusfirmale.
    ERGO juhatuse liikme Marek Zaceki sõnul mõjutab majanduslangus kõiki majandusharusid sarnaselt, ka kindlustussektorit. See peegeldub eeskätt kindlustusportfelli kasvu vähenemises.
    On ju kindlustus seotud uute klientide saamisel kinnisvara, automüügi ja teiste valdkondadega, kus müüginumbrid on drastiliselt vähenenud, kirjeldas ta olukorda. Ja teisalt peegeldub majanduslangus kindlustuspettuste kasvus. Lisaks võib suureneda surve ka hinnale kindlustusseltside likviidsusprobleemide tõttu, mis omakorda võib kaasa tuua kahjude väljamaksevõime vähenemise. Sellisel juhul tekib nõiaring.
    Magnusson ennustas, et kindlustusturg kasvab edasi ka järgmistel aastatel, kuigi vähem.
    Ülevõtmisi kindlustusäris Magnusson ei näe, sest pole ettevõtet, mis oleks müügis.
    Zaceki hinnangul võivad raskemad ajad Eesti või Balti riikide kindlustusturgu osalejate turuosasid muuta. Eriti tähtsaks muutuvad raskematel aegadel seltside jaoks õige hinnastamine, likviidsuse ja riskide juhtimine ning kulude kontroll.
    Kui riskide juhtimise strateegiaga mööda pannakse, on suur oht väljamaksuvõime kaotada. See viib paratamatult ühinemisteni. "Iga kriis on kellegi jaoks võimalus," märkis Zacek.
    Kui praegu on Eestis umbes 25 protsenti inimesi, kellel pole mingit kindlustust, siis järgnevatel aastatel see number tõenäoliselt natuke väheneb. Magnusson usub, et 20 aasta pärast võib juba kõigil Eesti elanikel olla kodukindlustus.
    Klientide arvu vähenemist ei prognoosi ka ERGO. "Praegu on ju ainult iga kolmas leibkond Eestis tõsisemalt, st peale kohustusliku liikluskindlustuse kindlustusega kokku puutunud," tõi Zacek põhjenduseks.
    Magnusson meenutas, et kindlustusfirma klient hakkab ettevõtet tõeliselt hindama siis, kui on mingi õnnetus juhtub ehk kui kindlustusest kasu on.
    Uuringute järgi on rohkem rahulolevad just need kliendid, kes on saanud kindlustajalt mingit hüvitist. Näiteks Eestis on kliendiuuringute järgi maksimumtulemusi andnud Ifile 90 protsenti neist, kes on kellele on midagi hüvitatud. Reeglina umbes kümne aasta jooksul on igal kliendil keskmiselt üks selline juhtum.
    Ifi kontserni juht Torbjörn Magnusson märkis, et kindlustuspettused näitavad ühiskonna üldist kultuuri, kuidas suhtutakse reeglite rikkumisse ja seega ka kindlustuspettustesse.
    "Kui on aktsepteeritav varastada riigilt, on aktsepteeritav varastada ka kindlustusfirmalt. Ei tohi unustada, et kindlustuspettur varastab ju teistelt klientidelt," märkis ta.
    Magnusson ei osanud öelda, palju pettureid täpselt firmat ninapidi veab. "4-6 protsendil juhtudel makstakse klient n-ö üle. Vahel on õigustatud maksta suuremat hüvitist. See pole pettus, kuigi mõni neist võib olla ka pettus," lisas Magnusson.
    ERGO juhatuse liikme Marek Zaceki sõnul on juba vana tava, et majanduslanguse ajal süttivad hooned ja sõidukid kergemini. See ei tule kogenud kindlustusseltsidele üllatusena. Aga samuti suurenevad vargused.
    ERGO statistika järgi on üldine kindlustuspettuste arvu kasv võrreldes 2007. aastaga peaaegu kolmekordne, sõidukitega seotud kindlustuspettuste kasv on umbes kahekordne. Kui 2006. aastal registreeriti kindlustuskelmusi üheksa kuuga 11 ja 2007. aastal 19, siis tänavu on registreeritud juba 37 kelmust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
USA aktsiaturg langes peale viiepäevast tõusu
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
USA aktsiaturg tuli kolmapäeval allapoole, kui jaekaubanduskett Target näitas kasumi kukkumist ning Föderaalreservi juulikuu istungi protokoll kinnitas varasemat teadmist, et intresse tõstetakse seni, kuni inflatsioon on allapoole tulnud.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.