Mitmed riigid, nagu Saksamaa ja Prantsusmaa on koostamas abipakette oma nõrga majanduskasvu ergutamiseks ning juba teada andnud, et varem välja lubatud tähtajad eelarve tasakaalu saamiseks jäävad täitmata. Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker märkis aga, et 2005. aasta reformi järel võimaldab stabiilsuspakt ajutiselt ka eelarvedefitsiidi 3% nõudest hälbida. (Reformi tingis omal ajal Prantsusmaa ja Saksamaa hättajäämine eelarvedefitsiidi kriteeriumiga.)
„Kui liikmesriigid leiavad end erakorralises olukorras, on võimalik 3% piir ajutiselt ületada,“ ütles Juncker. „Ja täna olemegi erakorralises olukorras,“ lisas ta.
Esmaspäeval avalikustatud Euroopa Komisjoni majandusprognoosis kasvab euroala majandus tuleval aastal vaid 0,1% ning 13 ELi riigi majandust ootab sel või tuleval aastal ees SKP kahanemine.
„Eestile ei ennusta komisjon ühegi Maastrichti kriteeriumi ületamist,“ ütles Padar. „Meie töötame selle põhimõttega, et püsida 3% kriteeriumi sees.“
Padar ütles, et suhtub väga skeptiliselt sellesse, et Eesti valitsus võiks hakata hätta sattunud ettevõtteid toetama. Küll aga jälgib valitsus seda, et toimiks struktuursete finantsasutuste töö. Selleks tihendab Eesti valitsus koostööd Rootsi valitsusega, kellele on lubatud, et „kui Rootsi hakkab rakendama panganduses erakorralisi meetmeid, siis meie oleme solidaarsed ja kanname oma osa proportsionaalselt,“ ütles Padar.
Samuti on valitsuse hiljutise nõupidamise järel ettevalmistamisel eelnõud, mis annavad selged märgid, kuidas Eesti plaanib usaldust enda vastu taastada, ütles Padar.