Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mereröövlikoobas
Rahvaliku õllemelu juurest kitsast treppi mööda Korsaari laskumine on justkui lõbustuspargis hirmude tuppa sisenemine: meie ümber on vaid luukered, surnupealuud ja sünkmust mereröövlikoobas.
Toitude hinnad on ehmatavalt kõrged, kuid peab mõistvalt suhtuma - lisaks toidule tuleb kinni maksta ka kogu mereröövlimäng alates surnupealuudest kuni mereröövlite kostüümideni. Natuke supi hinnast läheb mehele, kes Beer House'i fuajees külastajatel Korsaari ust aitab üles leida, natuke sellele, kes meid trepist alla saadab, ja siis sellele, kes meid lauda juhatab ja küsib, kas me oleme tellimuseks valmis. Jah, oleme küll, aga see neiu tellimust ei võtagi, tema kutsub kohale veiniasjatundja, kellelt klaasi majaveini saame paluda, ja peakoka, kellele anname supi ja prae tellimuse.
Supi valmistamiseks lükatakse laua juurde väliköök, süsimust John annab peaaegu heas eesti keeles meile täieliku ülevaate, mis supi sisse läheb. Ettekandjaneiu seisab laua juures, taldrik käes, ja ootab supi valmimist. Lisaks neile võtab pealtvaatajana osa ka kolmas asjaosaline. Nii et täielik kordeballett, pealegi imeilusates kostüümides. Meie ärasaatmisel osaleb taas pea kogu trupp: üks tõstab tooli, et ma laua tagant välja pääseksin (see on tõesti raske), teine ulatab topka majarummi, kolmas suutäie sinki pealehammustamiseks.
Sisekujunduses on väikeste poiste fantaasia ühinenud suurte meeste jõuliste lahendustega ja mereröövlikoobas on valmis tehtud täie suurejoonelisusega: isegi kätepesuvesi jookseb välja pealuu seest. Supi valmimise ajal hakkab elusate kalade bassein äkitselt aurama - kas tõesti lähevad need kõik supiks?! Aga ei, ka see kuulub show'sse.
Korsaari maitsetest sain märksa väiksema ülevaate kui sisekujundusest ja meremängust, ei raatsinud rohkem tellida kui ühe supi ja ühe prae. Õige küll, maja poolt lisati sellele Korsaari leib: õhuke pitsatüüpi soe ja krõbe küpsetis, mille juurde serveeriti külmal kivil(!) maitsestatud võid ja pestolaadset õli-ürdikastet.
Korsaari bouillabaise, mille valmistamisest ma eespool juba kirjutasin, oli maitsev ja ohtralt kõiksugu mereelukaid sisaldav vürtsikas kalasupp, maitselt poolenisti Prantsuse, poolenisti Aasia köögist pärit.
Aasias pakutakse sellise tugevamaitselise supi juurde riisi, Prantsusmaal valget saia, Korsaaris ei olnud midagi maitset tasakaalustamas, nii et minu jaoks oli see liiga tugev, kuid hea. Praeks valisin veini-spinatikastmes mooritud mureeni basmati riisiga. See lahjat angerjat meenutav kala oli maitsev, roog kenasti tasakaalus, värviline ja mahe.
Kala- ja mereroogasid on menüüs mitu ja need on põnevad. Peale mureeni pakutakse veel merikuradit, meriahvenat ja kuningkrabi, austreid, võikala, kaheksajalga ja kammkarpe, meresuppidest veel biscque'i - koorikloomade koortest maitse saanud tummist leent.