Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kisel: ajutine kvoot pole Eesti jaoks lahendus

    Eile kirjutas ajaleht Financial Times, et ELi eesistujariik Prantsusmaa pakub Poolale ja teistele Ida-Euroopa riikidele kompromissi, et leevendada nende vastuseisu ELi kliima- ja energiapaketile.
    EL tahab heitmekvootidega kauplemise süsteemi laiendada nii, et pärast 2013. aastat peaksid lisaks energiamahukatele tööstusettevõtetele ka kõik elektrienergia tootjad heitmekvoodi oksjonilt ostma. Eriti ägedalt on ELi plaani vastu sõdinud Poola, mis toodab lõviosa oma elektrist kivisöest.
    Poola argument on, et majandus ei kannata nii järsku elektrienergia hinna tõusu lihtsalt välja. Ka Eestis tähendaks uus kauplemiskord põlevkivist toodetud elektrienergia hinna mitmekordistumist.
    Nüüd on Prantsusmaa teinud ettepaneku, et riigid, kus üle 60% elektrienergiast toodetakse fossiilsetest kütustest, saaksid ajutiselt kuni poole vajaminevast kvoodist elektritootjatele tasuta anda. Poolale pakutud üleminekuaeg laieneks ka Balti riikidele, kirjutas Financial Times.
    "Jah, põhimõtteliselt võiks see laienda ka Eestile," kinnitas Kisel. "See on tõesti üks kompromiss, mis sealt paistaks. Pikas perspektiivis ei lahenda see aga meie peamist probleemi nn kolmandate riikide elektrienergia impordipotentsiaaliga," ütles Kisel. Teisalt lõpeks ELi pakutud üleminekuperiood just siis, kui Narva jaamade investeeringud saaksid tehtud ja jaam täie jõuga tootma hakkaks - aastal 2016. "See kompromiss meid ei rahulda," ütles Kisel.
    "Meie probleemid on täna veel õhus," ütles Kisel, lisades, et Eestile sobiva kompromissi leidmiseks kõnelused jätkuvad. Elektri hinna tõusu ei pruugi aga edasi lükata ka sealt terendavad kompromissid. "Pigem loob see võrdsemad tingimused Vene elektrile siin konkureerimiseks," jätkas ta.
    Heitmekvootidega kauplemise süsteem on alussammas ELi ambitsioonikale plaanile vähendada aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavate heitmete hulka 20% 1990. aasta tasemest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kakskeelse Eesti visa, aga pöördumatu lõpp
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eestis on, sarnaselt teiste riikidega, vähemalt Ida-Euroopas, aset leidmas ajalooline mentaalne nihe, mis puudutab suhtumist vene keelde ja Russki Miri laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Apple'i ja Samsungi varud Venemaal otsas
Venemaa telefonimüüjate andmetel on Apple'i ja Samsungi tarned nüüdseks kahanenud peaaegu 90% võrreldes aasta algusega, kirjutab Vene leht Kommersant, ja vähene müüdav kaup tuleb ringiga ja loata.
Venemaa telefonimüüjate andmetel on Apple'i ja Samsungi tarned nüüdseks kahanenud peaaegu 90% võrreldes aasta algusega, kirjutab Vene leht Kommersant, ja vähene müüdav kaup tuleb ringiga ja loata.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.