Tervishoius kollitab jätkuv tööjõupuudus

Väikesed haiglad lisavad tavaliselt korraga terve rea pakkumisi: näiteks oli novembri esimeses pooles Rakvere haiglal 15 ja Ida-Viru keskhaiglal 18 vaba ametikohta.

Johansoni sõnul on maakonnahaiglad ka CV-keskuse murelapsed, sest portaal proovib omalt poolt abi pakkuda klientidele, kelle kuulutuste vastu on huvi kõige väiksem. Sageli tuleb atraktiivsemaks putitada just üldhaiglate töökuulutusi.

Rakveres asus tööle residentuuri lõpetanud noor arst. Peaarst Sirje Kiisküla sõnul tuli Rakveresse viimati noor spetsialist kümme aastat tagasi. See üksik meeldiv juhus ei päästa siiski haiglat üldisest kaadripuuduse probleemist.

Kiisküla tõdes, et 37 põhikohaga töötava arsti keskmine iga on 53 eluaastat. Päris mitu arsti on jäänud ka pensionile, kuid hea vorm lubab neil veel edasi töötada.

"Endastmõistetavalt ei tee nad enam nii palju valveid kui varem. Siit ka mitmel eriala vajadus valvearstide järele," märkis peaarst.

Narva haigla otsib CV-keskuse kaudu 14 töötajat - kuulutused on üleval nii eesti kui ka vene keeles. Juhatuse esimees Olev Silland tõdes, et neil pole tööjõupuudus veel väga kriitiliseks kujunenud, kuid nad vaatavad paar aastat ette.

Praegune aeg aga ei soosi otsinguid. Sillandi sõnul pani Ida-Virumaale põntsu see, et suvel kaotati seadusandlusest pooleaastane adaptsiooniperiood, mis võimaldas haiglal Venemaa arste tööle palgata.

"Selle mehhanismi kaudu saime endale rea arste. Meile tuli selle seaduse kaotamine täitsa üllatusena ja hing oli täis - see oli võimalus Ida-Virumaa jaoks," ütles Silland.

Tartu või Tallinnaga ei suuda Narva konkureerida ega sealt arste üle osta. Haiglal on sel aastal kõigist rahalistest vahenditest tervelt 60% palgakuluks läinud.

"Regionaalhaiglal läheb alla 50% tulubaasist palkadeks. Vaatamata sellele on seal palgad paar korda suuremad kui Narva haiglas," võrdles Silland.