• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 25.11.08, 12:29
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sünnitus muutus valusaks üsna hiljuti

Antropoloogide hinnangul on suured sünnitusvalud püsti käimise tagajärjel kitsenenud vaagnaluu ning mõistuse arenemisel suurenenud ajumahu evolutsiooni vaheline kompromiss, mille hinda peavad maksma kõik sünnitavad naised. Millal see kompromiss aga tehti?
Varem arvasid teadlased, et see toimus umbes 2,4 miljonit aastat tagasi, kui meie kahel jalal kõndiva esivanema Homo habilise aju hüppeliselt suurenes. 2001. aastal leidis USA paleoantropoloog Sileshi Semaw aga Etioopiast Afari piirkonnast 1,2 miljonit aastat vana Homo erectus’e vaagnaluu, mille põhjal võib järeldada, et sünnitusvalud on suhteliselt hiljutine nähtus. Uurimistulemustest kirjutatakse pikemalt ajakirjas Science, kirjutas LiveScience.
Leitud Homo erectus’e sünnitusteed on 30 protsenti laiemad kui keskmise tänapäeva naise sünnitusteed. Seega võis sünnitus nende jaoks suhteliselt kerge olla. Niisiis on sünnitusvalud antropoloogide sõnul palju hilisem nähtus kui varem arvati.
Kuidas antropoloogid varem niimoodi eksida said? Eelkõige oli põhjuseks uurimismaterjali vähesus. Enne hiljutist leidu kuulus ainuke täielik naise vaagnaluu 3,2 miljonit aastat vanale liigi Australopithecus afarensis esindajale. See vaagnaluu kuulus selgelt püsti käivale olendile. Australopiteekide aju oli aga tunduvalt väiksem kui tänapäeva inimeste aju, seega polnud sünnitus nende jaoks teadlaste hinnangul kuigi raske.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui aga Homo habilis’e aju hiiglasliku 20-protsendilise hüppe tegi, pidid iidsed naised teadlaste arvates sünnitades hakkama tõsist vaeva nägema, sest vaagnaluu ehitus pidi püsti käimise jaoks juba üsna tänapäeva sarnaselt välja kujunenud olema. Uus leid tõestab aga vastupidist ning paneb kõik need oletused kahtluse alla.
Enam ei saa arvata, et kõik, mis on kaelast allpool, on Homo habilis’e ajast saadik muutumatu olnud. Tegelikult on nii keha suurus kui ka proportsioonid ning naise vaagna kuju oluliselt muutunud.
Kui inimese vaagnaluu praegune kuju on kujunenud välja suhteliselt hiljuti, pidi pikema ja saledama inimkeha ning kitsamate sünnitusteede väljakujunemiseks olema mingi muu põhjus kui püsti käimine. Teadlased võivad vaid oletada, miks looduslik valik töötas suunas, mis viis suurte sünnitusvalude väljakujunemiseni.
Loodetavasti on sellesuunaline looduslik valik nüüdseks ammendunud. Kui evolutsioon peaks soodustama veelgi suurema ajuga laste sündi, peab pea kasvama kusagil mujal kui niigi kitsas ja ülekoormatud emaüsas.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele