Estonian Airi teema lööb ettevõtjad kahte lehte

Investeerimispankur Rain Lõhmus sõnastas küsimuse, kas riik peaks Estonian Airi raha juurde süstima või oma osaluse müüma, ümber: "Kas eraldada raha või lasta surra."

"Ma parem annaks Estonian Airi majandada Tallinkile, kes on suutnud laevad käigus hoida," lisas ta.

"Olukord on selline, et radikaalne muudatus on praegu teretulnud," ütles Lõhmus. "Tarbijana lendan Estonian Airiga tihti Milanosse ja sellel nädalal näiteks otsustasid nad üldse mitte lennata," tõi ta näite otse elust.

Ärimees Joakim Helenius soovitab Estonian Airi SASile müümise asemel kaasata täiendavaid investoreid. "Kui valitsus tahab, et Tallinnast oleks rohkem otseühendusi Euroopa linnadega, on parem iseseisev Estonian Air," leidis Helenius.

Helenius hoiatas, et kui Eestisse lendamiseks peab ümber istuma, on suur oht muutuda perifeeriaks. "SAS tahab ainult, et Estonian Air veaks kliente nende keskustesse, nagu Stockholm ja Kopenhaagen. Nad ei ütle seda küll välja, kuid alati on nii, et suur lennufirma ostab väiksema, et oma kasumlikkust parandada," selgitas ta SASi ostuhuvi võimalikke tagamaid.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse liikme Enn Veskimäe arvates tegi Eesti riik omal ajal Estonian Airi osaluse müügiga lolli vea. "Tänases olukorras on meil kaks varianti. Kas me ostame osaluse ise SASilt välja või kui selleks meil võimalused puuduvad, siis tuleb müüa ja panna tingimused, et otsereisid ikkagi suurematesse keskustesse jäävad," ütles Veskimägi.

Veskimäe sõnul on SASi huvid praegu Stockholmis või siis Riias. "Kui vaadata, kuidas Riia on käitunud, siis neil on oma 60 hästi toimivat liini. Täbaras olukorras oleme küll," lisas ta.

Ettevõtja Urmas Sõõrumaa ei leia, et Eesti riik peaks olema Estonian Airi omanik. "Kui keegi Eesti riigile osaluse eest Estonian Airis maksaks, võiks selle eest tänulik olla. SASil on airBalticu kaudu kõik kontrolli all. Kui SAS selle eest raha pakub, oleks see üllas tegu," arvas ta. "Seitse aastat tagasi tehtud valed otsused ja selline tagasihoidlik suhtumine on teinud Estonian Airist selle, mis ta praegu on. Teda on vaja ainult hädapäraste pisiotsade jaoks Riiga või Helsingisse," kommenteeris Sõõrumaa.

Ettevõtja Rein Kilk ütles SASi juhi kirja kohta peaministrile, et teda ei üllataks selline bütsantslik käekiri ida poolt, kuid rootslastelt on see üllatav. "Teha äripartnerile ettepanek meedia kaudu on Eesti ärimaastikul midagi veidrat," ütles Kilk.

SASi president Mats Jansson teatas kirjas peaminister Andrus Ansipile, et likviiduskriisi sattunud Estonian Air vajab hiljemalt pühapäevaks rahasüsti, mida SAS nõustub tegema vaid Eesti riigi osaluse saamisel lennufirmas.

SAS peaks Kilgi sõnul Eesti riigile selgitama, miks ta suuromanikuna on viinud firma praegusesse olukorda ja nõuab sellist suurt rahasüsti. Tema sõnul tuleks teha aktsionäride kokkulepe ning kui laua peal on adekvaatse hinnaga pakkumine, siis võiks riik pigem ettevõtte ära müüa.

Küsimusele, kas ilma riigi rahasüstita või aktsiate müügita laseks SAS Estonian Airi põhja, vastas Kilk, et selleks on olemas väljend kuritegelik pankrot. Ta tõmbas paralleele Hansapanga ülevõtmisega. "Sealt tuli kõigepealt ka lõpliku hinnaga võrreldes naljapakkumine. Vahe oli toona miljardites kroonides," meenutas Kilk.

Lennufirma ASi Avies juht Valentin Manuša leiab, et igal riigil peaks olema rahvuslik lennukompanii, numbrid pole seejuures esikohal.

"Estonian Airi ei tohi müüa. Minu jaoks assotsieerub Estonian Air Eesti lipuga ning see on väga oluline," selgitas Manuša.

Peaminister Andrus Ansip möönis eile valitsuse pressikonverentsil, et valitsus võib nii osta kui ka müüa osaluse Estonian Airis.

"Ei nimetaks seda kirja ultimaatumiks, kuid on vaieldav, kas kaasaktsionäridega sobib sellisel toonil suhelda," kommenteeris Ansip SASilt saadud kirja.

Peaminister ütles, et valitsus on valmis riigile kuuluvad aktsiad võõrandama, kõik sõltub hinnast. "Oluline on, et lennukid Tallinnasse ja Tallinnast lendaks, ei ole oluline lennufirma omamine. Kui kaasaktsionäridele on osalus koormavaks muutunud, ei välista, et Eesti Vabariik nad sellest koormast vabastab," sõnas ta. Ansip märkis, et kõige eelduseks on äriühingu hindamine ja selge äriplaani olemasolu. "Kõigile on selge, et ülearu edukas Eesti riik vähemusosalusega pole olnud," ütles ta.

Ansip selgitas, et Estonian Airi ostmiseks oleks valitsusel lihtsam raha saada kui erafirmal. Kuigi Ansip ei tahtnud lennufirma võimaliku hinna üle spekuleerida, tõi ta välja, et kaks aastat tagasi hindasid finantsasutused riigile kuuluva Estonian Airi osa väärtuseks 200 miljonit krooni.

SAS teatas, et Estonian Airi ostuhind oleks kahekohaline miljoninumber ehk kuni 99 miljonit Rootsi krooni, mis teeb Eesti kroonides kuni 150 miljonit.

Rootsi majandusuudiste portaal di.se kirjutas, SAS tahab osta 34%-list Eesti riigile kuulutvat Estonian Airi osalust, millest teatas ka firma juht Mats Jansson Eesti valitsusele.

"Meie nägemuse kohaselt oleme suurosanikud igas ettevõttes, mis meile kuulub," teatas firma PR-juht Sture Stølen. SASile kuulub praegu 49% Estonian Airist.

Jansson kirjutas, et nad ei eralda kapitali firmale, mille enamusosalust neil ei ole ja mida nad ei kontrolli. Stølen ei soovinud täpsustada, kui palju nad on valmis 34% eest maksma. "Me ei saa anda indikaatoreid, kuid räägime siin kahekohalisest miljoninumbrist," lisas ta.