Töötaja tervise eest vastutama

ÄP 03. detsember 2008, 00:00

Sotsiaalmaksu väiksema laekumisega 2009. aastal haigekassa eelarvesse tekkinud ligi miljardikroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Kolme võimaliku pääseteena on haigekassa nimetanud töötaja omavastutuse pikendamist ühelt päevalt kahele või kolmele, esimeste haiguspäevade jätmist tööandja kanda ja töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamist.

Äripäev arvab, et esimesed haiguspäevad võiks olla töövõtja kanda. See ei luba tekkida olukorral, kus haiguslehti võetakse fiktiivselt isiklike asjade ajamiseks või suurte spordivõistluste ajal nakatutakse spordipisikust - mis samas näitab, et nn sinise lehe saab perearstilt liialt kergelt. Samuti sunnib võimalik rahaline kaotus inimesi loodetavasti rohkem oma tervisele mõtlema ning seega haigestumist vältima.

Tõsi, sellisel juhul tekib risk, et inimesed hakkavad kergema haiguse korral võtma vähem haiguslehti ja pöörduvad ka harvem arsti poole. Nende ravi muutub aga seeläbi pikemaks ja kallimaks. Sellised poolhaigena tööl käivad töötajad võivad nakatada ka kolleege.

Haigekassa juht Hannes Danilov on nimetanud õiglaseimaks variandiks, et üks tasuta päev lisandub töötajale ja kolm päeva läheb tööandjale 60protsendilise hüvitisega. Seega oleks haige sissetulek esimesel viiel päeval väiksem.

Töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamine seniselt 80 protsendilt 60%-le palgast alandab inimeste soovi haigena kodus olla. Vahel on aga vaja jääda pikemalt haiguslehele, töövõtjal peab olema kindlus, et ta saab haiguse välja ravida. Sissetuleku pärast muretsemine paranemist ei kiirenda.

Esimese kahe-kolme haiguspäeva jätmine tööandja kanda paneb ettevõtetele kahekordse lisakoorma. Esiteks pole inimest sel ajal tööl ja teiseks peab tööandja selle veel kinni maksma. Lisaks on ettevõtetel järgmise aasta eelarved reeglina valmis ning sellist kulude kasvu ette ei nähtud. Majanduslanguse ajal võib tööandjate kulude planeerimatu kasv sundida paljud niigi raskustes firmad - eriti puudutab see väikeettevõtjaid - pankrotti minema.

Kulude suurenemist võivad ettevõtted vältida riskide edasikindlustamisega, ent praeguse seaduse järgi läheks see erisoodustusmaksu alla. Valitsus võiks sestap kaaluda seaduse muutmist, et tööandjal tekiks võimalus end paremini kindlustada.

Haigekassa on loodud tööandjailt sotsiaalmaksu abil kogutava rahaga tervishoiusüsteemi üleval pidama. Täiendava kulu panemine ettevõtjate kaela on nende suhtes ebaõiglane - haigekassa lükkaks nii enda probleemi teiste kaela.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:51
    Otsi:

    Ava täpsem otsing