Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötaja tervise eest vastutama

    Sotsiaalmaksu väiksema laekumisega 2009. aastal haigekassa eelarvesse tekkinud ligi miljardikroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Kolme võimaliku pääseteena on haigekassa nimetanud töötaja omavastutuse pikendamist ühelt päevalt kahele või kolmele, esimeste haiguspäevade jätmist tööandja kanda ja töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamist.
    Äripäev arvab, et esimesed haiguspäevad võiks olla töövõtja kanda. See ei luba tekkida olukorral, kus haiguslehti võetakse fiktiivselt isiklike asjade ajamiseks või suurte spordivõistluste ajal nakatutakse spordipisikust - mis samas näitab, et nn sinise lehe saab perearstilt liialt kergelt. Samuti sunnib võimalik rahaline kaotus inimesi loodetavasti rohkem oma tervisele mõtlema ning seega haigestumist vältima.
    Tõsi, sellisel juhul tekib risk, et inimesed hakkavad kergema haiguse korral võtma vähem haiguslehti ja pöörduvad ka harvem arsti poole. Nende ravi muutub aga seeläbi pikemaks ja kallimaks. Sellised poolhaigena tööl käivad töötajad võivad nakatada ka kolleege.
    Haigekassa juht Hannes Danilov on nimetanud õiglaseimaks variandiks, et üks tasuta päev lisandub töötajale ja kolm päeva läheb tööandjale 60protsendilise hüvitisega. Seega oleks haige sissetulek esimesel viiel päeval väiksem.
    Töövõimetuslehel oldud päevade eest makstava hüvitise vähendamine seniselt 80 protsendilt 60%-le palgast alandab inimeste soovi haigena kodus olla. Vahel on aga vaja jääda pikemalt haiguslehele, töövõtjal peab olema kindlus, et ta saab haiguse välja ravida. Sissetuleku pärast muretsemine paranemist ei kiirenda.
    Esimese kahe-kolme haiguspäeva jätmine tööandja kanda paneb ettevõtetele kahekordse lisakoorma. Esiteks pole inimest sel ajal tööl ja teiseks peab tööandja selle veel kinni maksma. Lisaks on ettevõtetel järgmise aasta eelarved reeglina valmis ning sellist kulude kasvu ette ei nähtud. Majanduslanguse ajal võib tööandjate kulude planeerimatu kasv sundida paljud niigi raskustes firmad - eriti puudutab see väikeettevõtjaid - pankrotti minema.
    Kulude suurenemist võivad ettevõtted vältida riskide edasikindlustamisega, ent praeguse seaduse järgi läheks see erisoodustusmaksu alla. Valitsus võiks sestap kaaluda seaduse muutmist, et tööandjal tekiks võimalus end paremini kindlustada.
    Haigekassa on loodud tööandjailt sotsiaalmaksu abil kogutava rahaga tervishoiusüsteemi üleval pidama. Täiendava kulu panemine ettevõtjate kaela on nende suhtes ebaõiglane - haigekassa lükkaks nii enda probleemi teiste kaela.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
USA aktsiaturg trimmis kolmapäevast hüpet veidi väiksemaks
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Kui kolmapäeval rallis USA aktsiaturg oodatust madalama inflatsiooninumbri toel viimase kolme kuu uuele tipule, siis neljapäeval sulgus turg esialgse suure tõusu järel väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.