Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skandiaavia mudel töötab

    Vahetult enne hiljutist G20 tippnõupidamist peetud kõnes hoiatas Suurbritannia peaminister Gordon Brown USA presidendiks valitud Barack Obamat Ameerika kolme suure autotootja päästmise eest, väites, et üleilmne konkurents on muutnud nende allakäigu pöördumatuks.
    Sellist nõuannet on alati olnud raske propageerida. Levinud arvamuse järgi viib üleilmastumine töökohad madalapalgalistesse riikidesse ja surub palgad igal pool alla. Üleilmastumine mõjutab tavakodanike elu rohkem kui miski enne seda, õhutades nende hirme. Pole ime, et Prantsuse president Nicolas Sarkozy andis järele protektsionismiahvatlusele.
    Protektsionism ei pruugi aga olla ainuke alternatiiv, kui peljatakse üleilmset konkurentsi. Skandinaavia riikides on väliskonkurents kümnendi jooksul sarnaselt USAga järsult suurenenud. Hiina ja India on saavutanud suure majandusliku võimu ja lähinaabrid kiiresti Euroopa majandusse integreerunud.
    Ometi näitavad uurimiskeskuse Pew Research uuringud, et Rootsis peab 85 protsenti rahvastikust kaubavahetust oma riigile kasulikuks, sama arvab kõigest 59 protsenti ameeriklastest.
    Skandinaavia poliitikud on püüdnud üksikisikut toetavaid hariduslikke ja sotsiaalseid kaitsestrateegiaid kavandades muutustele pigem kaasa aidata, kui neid takistada. Positiivne ühiskondlik arvamus Rootsis ei ole ajupesu näitaja, vaid ratsionaalne reaktsioon inimeste kogemusele.
    Kui konkurents tugevnes ja tootmine hakkas liikuma Balti riikidesse ja Ida-Euroopasse, oli Rootsi vastuseks tööjõu oskuste tõstmine. Selle tulemusena eksport 1997-2007 pea kahekordistus, tööstustoodang kasvas 36 protsenti ja ettevõtted saavutasid rekordilise tootlikkuse kasvu. Rootsi kogus jooksevkonto ülejäägiks 53 protsenti SKPst, USAs ulatus puudujääk 48 protsendini. Tööhõive kasvas Rootsis 11 protsenti, sinikraede palgad tõusid 24 protsenti.
    Rootsi eduka arengu saladus on see, kuidas muutuste kulud jaotatakse. Ametliku poliitika eesmärk on vähendada üleilmastumise kulusid üksikisikuile, kuid mitte kunagi ettevõtetele.
    Olles Rootsi kaubandusminister, ei takistanud ma kunagi impordikonkurentsi ega üritanud seda edasi lükata. ELis hääletas Rootsi pea kõigi protektsionistlike ettepanekute vastu. Minu valijad ei kritiseerinud seda kunagi, kuna töötajate riskide ennetamiseks loodi sotsiaalse turvalisuse võrgustik. Ulatuslik haridusstrateegia tagab järjest suuremale osale elanikest alushariduse, suurendades sellega nende töövõimelisust. Kõrgem haridus on tasuta. Kuid ühe aastakäigu koolitamine aastas on liiga vähe, et täita kiiresti muutuva majanduse nõudmisi. Seetõttu tuleb suurendada kulusid, et uuendada nende inimeste oskusi, kes juba tööjõu hulka kuuluvad. Sotsiaalne kaitse on samuti laiaulatuslik. Vastupidi nt Saksamaale ja USA-le vastutab Skandinaaviamaades enamike sotsiaalhüvitiste eest valitsus, mitte ettevõtted. Toetused on piisavalt helded, tagamaks töötuseperioodil töötajaile toimetuleku.
    Kahtlemata on need strateegiad kulukad, aga nad on end ära tasunud, viies majanduskasvu ja maksutuludeni. Selle asemel et tavatarkusele alistuda, oleme me ära kasutanud üleilmastumise pakutavad võimalused.
    Skandinaavia näide ütleb, et poliitikutel on rohkem kui üks valikuvõimalus, kui nad kaaluvad üleilmastumisega hakkamasaamist. Tugev väliskonkurents ja tehnoloogia kiire muutumine ei pea tähendama võidukihutamist langusesse. See võib hoopis sobida kokku kiiresti kasvava reaaltulu ning rohkemate ja paremate töökohtadega.
    Autor: Leif Pagrotsky
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Balti aktsiaturud võtsid pangaaktsiate mõjul kolmapäeval suuna allapoole
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Balti aktsiaindeks kolmapäeval langes, kui viimaste päevade vedurid tulid hinnas allapoole. Langus oli põhjustatud Euroopa aktsiaturgude langusest ning sellest, et viimase kuu aja hinnaralli on investoreid pannud küsima, kas selline hinnatõus saab veel jätkuda, arvestades üldist majanduse olukorda?
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Väikepruulijad pettusid valitsuses: see on näkku sülitamine
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Väikestes õlletootjates tekitab vimma, et uue valitsuse tulekuga on jäänud toppama eelnõu, millega lubati tõsta väikeste õlletootjate õlleaktsiisi piirmäära. Rahandusministeerium soovitab väikeettevõtjatel taotleda teisi soodustusi.
Elektrilevi saab 8 miljonit elektri mikrotootjate võrku ühendamiseks
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
Elektrilevi saab 8 miljonit eurot lisainvesteeringuteks ja mikrotootjate võrku ühendamiseks, selleks sõlmisid lepingu majandusminister Riina Sikkut ja Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.