Harvardi ülikooli majandusprofessor ja
endine IMFi peaökonomist Kenneth Rogoff leiab, et dollar ja jeen on täna
ülehinnatud, eriti arenevate turgude valuutade suhtes. Kui finantskriis taandub,
siis lendavad ka dollar ja jeen bumerangina tagasi. Järgneb Kenneth Rogoffi
kommentaar.
Tänavune aasta oli vahetuskurssidele erakordselt tormine. USA dollar tõusis õhku, Jaapani jeen lendas päris orbiidile, euro potsatas maa peale ja Briti nael vajus maa sisse, jättes endast maha haigutava kraatri.
Arenevate turgude valuutad said klohmida, samuti "toorainevaluutad", nagu Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa dollarid ning Lõuna-Aafrika rand. Löögi said kõikide tooraineekspordist sõltuvate riikide valuutad.
Mis saab uuel aastal? Lisaks sellele, et ainuke kindel asi näib olevat jätkuv ebakindlus, seisame me ebatavalises punktis, kus lühi- ja pikaajalised suunad erinevad teineteisest nagu öö ja päev.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lühiajalises perspektiivis räägib jeeni ja dollari kasuks see, et paanikasse aetud investorid otsivad turvalist pelgupaika. Jeeni ja dollarit toetab seegi, et ka muu maailma keskpangad jätkavad intressimäärade alandamist, liikudes USA ja Jaapani kombel järkjärgult nulli poole.
Seega, isegi kui USA ja Jaapan ei tõsta lähiajal intressimäärasid, toetavad muu maailma madalamad määrad sellegipoolest dollarit ja jeeni. Toorainehinnad jäävad mõõdukaks, mis toob alla toorainevaluutasid. See annab eriti suure tõuke jeenile, sõltub ju ressursivaene Jaapan suuresti toorainete sisseveost.
Tavaliselt näivad lühiajalised ja pikaajalised vahetuskursid liikuvat ühes suunas. Paljud uuringud näitavad, et enamike peamiste valuutade puhul on parim viis ennustada järgmise nädala, kuu või isegi aasta vahetuskurssi lihtsalt pilku tänasele kursile heites.
Aga praegu pole tavapärased ajad. Finantskriis veab dollarit jõudsalt ülespoole tänu turvasadama staatusele. Toorainehinnad langevad uutesse sügavustesse.
Ja ometi saavad nii finantskriis kui ka üleilmne majanduslangus kord läbi. Kumbki ei juhtu niipea, vähemalt mitte veel seitsme-kaheksa kuu jooksul. Aga kui normaalsem kasv taastub, kaovad need trendid, mis dollari ja jeeni kallinemist tagant tõukavad.
Võib-olla on rahvusvahelised investorid USA-le tänulikud agressiivse rahandus- ja eelarvepoliitika eest, mis uue presidendi Barack Obama ametisse asudes 20. jaanuaril veelgi hoogu juurde saab. Kuid ometi tunnevad nad muret ka selle üle, mis juhtub siis, kui kätte jõuab aeg arveid tasuda.
Paljud arenevad turud tahaksid viia ellu tsüklile vastu astuvat makromajanduslikku poliitikat, kuid nad kardavad jätkusuutmatut eelarvepoliitikat ja kappavat inflatsiooni. Euroopa eelarvepoliitikat takistab Maastrichti lepe, samas kui Euroopa rahanduspoliitika on pühendatud hinnastabiilsusele.
Kui kellelgi on vahendeid majandustsüklile vastu astumiseks, siis on see tohutute valuutareservidega Hiina. Ent Hiina valitsejad teavad, et nende tugevasti kontrollitud pangandus on riigi finantssüsteemi järkjärgulise liberaliseerimise protsessis haavatav, ning reserve võib minna tarvis rekapitaliseerimiseks. Seega jääb kõige ekspansiivsemaks piirkonnaks ilmselt USA.
Hetkel kuum
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Artikkel jätkub pärast reklaami
Hetkel ei saa investorid USA riigikassa võlakirjadest küllalt. Kuid seda nõudmist tõukab suuresti takka lühiajaline kriisist ajendatud hirm. Kui turud normaliseeruvad, vaatavad investorid ringi ja mõistavad, et USA on langusega võideldes tublisti oma võlakoormat kasvatanud, võib-olla isegi mitme biljoni dollari võrra. Ning tänasest hinnalangusest saab lõpuks inflatsioon, sest agressiivne rahanduspoliitika hakkab hinnastabiilsusele mõjuma.
Vastab tõele, et nii mõnegi peamise valuuta liikumist viimase aasta jooksul võib juba vaadata kui normaliseerumist. Ostujõu alusel (milliseid kaupu ja teenuseid raha eest osta saab) oli 1.6 dollarit maksev euro absurdselt ülehinnatud, samas kui jeen oli naeruväärselt alahinnatud kursiga 1 dollar – 120 jeeni. Samuti pidid toorainevaluutad oma kosmilistest kõrgustest alla tulema.
Seega osaliselt viis möödunud aasta lihtsalt suhtelised kodused hinnatasemed ja vahetuskursid paremini tasakaalu. Ometi on arenevate turgude valuutade ja eriti toorainevaluutade hinnad nüüdseks liiga madalale langenud.
Pikemas perspektiivis saavad globaliseerumine ja majanduslik ühildumine taas hoo sisse ning arenevate turgude valuutad ja toorainevaluutad peavad tugevnema. Samal ajal peavad USA suurenev inflatsiooniootus, võlakoormuse järsk tõus ja murettekitav kaubanduspuudujääk dollarile lõpuks survet avaldama. Mis jeeni puutub, siis langeb seegi ohvriks Jaapani riigivõla kasvule, mis on juba üks maailma suurimaid. Jaapani majanduse nõrkus annab lõpuks hoobi ka jeenile.
Copyright: Project Syndicate, 2008