- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,18%894,54
- OMX Tallinn−0,11%2 067,26
- OMX Vilnius0,25%1 200,5
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,21%8 742,47
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,09%301,88
- OMX Riga0,18%894,54
- OMX Tallinn−0,11%2 067,26
- OMX Vilnius0,25%1 200,5
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,21%8 742,47
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euro eksperiment jõuab teise kümnesse
Euro tähistas 1. jaanuaril kümnendat sünnipäeva ning sai Slovakkia näol uue liikme, kuid rahaliidu elujõudu näitab alles püsimajäämine tõsises majanduskriisis.
Nii määratles euro edu kümme aastat tagasi USA majandusguru ja nobelist Milton Friedman, kes ennustas, et raskustes laguneb "ebaoptimaalne" valuutaliit koost.
Nüüd on tuleproov käes - ees terendab sõjajärgse aja sügavaim majanduslangus. Aasta esimesed uudised rääkisid euroalal tööstustoodangu rekordilisest kahanemisest.
"Kujunemas on uued tõsised väljakutsed, mis võivad jätkuvalt ohustada majandus- ja valuutaliidu püsimajäämist," ütles Deutsche Banki ökonomist Thomas Mayer, lisades, et "euro 10. sünnipäeval on siiski palju, mida tähistada."
Anekdootliku tunnustusena käis viimases Bondi filmis raha maksmine juba eurodes, sest "dollar pole enam see, mis ta vanasti oli". Kui aga maailma finantsturge mullu šokk tabas, pageti riski eest dollarisse - euroala suurim nõrkus on jätkuvalt killustatus.
Erimeelsus lõhub rinnet
Teravalt annab finantskriisis tunda euroala ühtse majanduspoliitika puudumine, mis tagaks üksmeele ja kiired otsused. Värske näide on Iirimaa isetegevus oma finantssüsteemi kaitsel ning Prantsusmaa ja Saksamaa algsed erimeelsused pankade päästmisel.
Ka majandust ergutab iga riik ise - 200 miljardi euro suurune ELi majanduse elavdamise kava koosneb valdavalt riikides juba kinnitatud abinõudest, kus ühed toetavad nõudlust ja teised pakkumist. Eriti tõrges on õlga alla panema ja riigi kulutusi suurendama Saksamaa, mis on oma finantse korrastanud ja käitub nüüd nagu sipelgas, kes lulli löönud "rohutirtse" aidata ei taha.
Majanduskriisis kannatavad riigid erinevalt, andes alust spekuleerida, et nõrgemad nagu Hispaania ja Itaalia ei pea pitsitavas eurosärgis painele vastu. Nii arvab näiteks USA Harvardi ülikooli professor Martin Feldstein, kes alles läinud nädalavahetusel sama mõtet kordas. 1997. aastal ennustas ta rahaliidu riikide vahel nii teravaid poliitilisi pingeid, et ei välistanud isegi sõda.
Turud muutuvad valvsaks
Ka finantsturud on hakanud euroala riikidel vahet tegema, mis rahaliidus ei peaks nii olema. Itaalial ja Kreekal on juba kulukam oma võlakirjadele ostjaid leida. Reedel oli Saksamaa kümneaastaste võlakirjade tootluse vahe Itaaliaga kärisenud 1,3 protsendipunktile ja Kreekaga 2,2 punktile. Nõrku riike, mis on finantskriisis võtnud uusi võlgu ja hiigelkohustusi, on euroalal vähemalt kuus: Kreeka, Iirimaa, Hispaania, Belgia, Portugal, Itaalia.
Euro on neid säästnud Islandi ja Läti saatusest, mis on IMFilt abi palunud. Ent nagu märgib ajakiri Economist viimases numbris, struktuurireformide eest euro enam ei kaitse. Ehk saab eurost nüüd, mil rahaturud jälle distsipliini hindavad, lõpuks ometi reformide katalüsaator.
Loe lisa tänasest Äripäevast
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele