Euro eksperiment jõuab teise kümnesse

Anekdootliku tunnustusena käis viimases Bondi filmis raha maksmine juba eurodes, sest "dollar pole enam see, mis ta vanasti oli". Kui aga maailma finantsturge mullu šokk tabas, pageti riski eest dollarisse - euroala suurim nõrkus on jätkuvalt killustatus.

Erimeelsus lõhub rinnet

Teravalt annab finantskriisis tunda euroala ühtse majanduspoliitika puudumine, mis tagaks üksmeele ja kiired otsused. Värske näide on Iirimaa isetegevus oma finantssüsteemi kaitsel ning Prantsusmaa ja Saksamaa algsed erimeelsused pankade päästmisel.

Ka majandust ergutab iga riik ise - 200 miljardi euro suurune ELi majanduse elavdamise kava koosneb valdavalt riikides juba kinnitatud abinõudest, kus ühed toetavad nõudlust ja teised pakkumist. Eriti tõrges on õlga alla panema ja riigi kulutusi suurendama Saksamaa, mis on oma finantse korrastanud ja käitub nüüd nagu sipelgas, kes lulli löönud "rohutirtse" aidata ei taha.

Majanduskriisis kannatavad riigid erinevalt, andes alust spekuleerida, et nõrgemad nagu Hispaania ja Itaalia ei pea pitsitavas eurosärgis painele vastu. Nii arvab näiteks USA Harvardi ülikooli professor Martin Feldstein, kes alles läinud nädalavahetusel sama mõtet kordas. 1997. aastal ennustas ta rahaliidu riikide vahel nii teravaid poliitilisi pingeid, et ei välistanud isegi sõda.

Turud muutuvad valvsaks

Ka finantsturud on hakanud euroala riikidel vahet tegema, mis rahaliidus ei peaks nii olema. Itaalial ja Kreekal on juba kulukam oma võlakirjadele ostjaid leida. Reedel oli Saksamaa kümneaastaste võlakirjade tootluse vahe Itaaliaga kärisenud 1,3 protsendipunktile ja Kreekaga 2,2 punktile. Nõrku riike, mis on finantskriisis võtnud uusi võlgu ja hiigelkohustusi, on euroalal vähemalt kuus: Kreeka, Iirimaa, Hispaania, Belgia, Portugal, Itaalia.

Euro on neid säästnud Islandi ja Läti saatusest, mis on IMFilt abi palunud. Ent nagu märgib ajakiri Economist viimases numbris, struktuurireformide eest euro enam ei kaitse. Ehk saab eurost nüüd, mil rahaturud jälle distsipliini hindavad, lõpuks ometi reformide katalüsaator.

Loe lisa tänasest Äripäevast