- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,59
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siplase kommentaar: Pakenditurgu ähvardab dumping
Hiljuti tegi keskkonnaminister märgilise
tähendusega otsuse – ta andis tegutsemisloa pakendikogumisorganisatsioonile,
mille suuromanik on jäätmekäitlusettevõte AS Ragn-Sells.
Senised pakendiorganisatsioonid on mittetulundusühingud ja nende liikmeteks ei tohtinud olla prügifirmad, vaid pidid olema traditsioonilised pakendiettevõtted. MTÜ Eesti Pakendiringluse liikmeteks on Kalev, Maag ja Päikesepagar. MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni liikmeteks on Põltsamaa Felix, Rimi, ETK, Paulig jpt.
Taoline mehhanism tagas selle, et organisatsioon tegutses pakendiettevõtjate huvides – minimaalsete kuludega koguda ettenähtud viisil ja ettenähtud mahus pakendijäätmeid. Selleks teevad organisatsioonid hankeid prügifirmade vahel ja valivad parima pakkuja teenust osutama.
Püüdke nüüd ette kujutada olukorda, kus AS Ragn-Sellsile kuuluv pakendiorganisatsioon kuulutab välja hanke ja selle võidab AS Cleanaway?
Teisalt on nüüd vanadel pakendiorganisatsioonidel teenusepakkujaid valida. Isegi kui AS Ragn-Sells osutub parimaks pakkujaks, on selge, et teenuse ostmisel tuleb hanke võitjaga tundlikku kliendiinfot jagada ja taolisel juhul puudub kindlus, et informatsioon ei liigu edasi AS Ragn-Sellsist tema pakendiorganisatsioonist tütarettevõtteni.
Valitud poliitika jätkudes võib keskkonnaminister anda akrediteeringu igale järgmisele prügifirmale kuuluvale pakendiorganisatsioonile ning siis peavad vanad taaskasutusorganisatsioonid asutama isiklikke prügifirmasid, et infot lekkimast hoida.
Teine tekkivate probleemide valdkond on dumping. AS Ragn-Sellsile kuuluv pakendiorganisatsioon on eelmisel aastal kulutanud hinnanguliselt 2 miljonit krooni enda tegevuse käivitamisele. See raha võeti ilmselt jäätmefirma kasumist ehk siis olmeprügiveo tarbijate taskust. Miski ei garanteeri, et taoline subsideerimine ei jätku ning kaks olemasolevat MTÜ-dest pakendiorganisatsiooni muidugi taolist konkurentsi taluda ei suuda. Mis aga juhtuma hakkab pärast konkurentsi kadumist, on meile majandusõpikutest teada.
Selguse mõttes olgu nimetatud, et uue organisatsiooni tulek tegelikult ei suurenda märkimisväärselt elanikele pakendite äraandmise võimalusi. Uus organisatsioon on üsna agressiivsel (ma ei taha öelda "ebaseaduslikul") moel võtnud üle ligi 300 Eesti Pakendiringluse kogumispunkti ning ees ootab ligi 1100 seni MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioonile kuulunud kogumispunkti ülevõtt.
Need on suhteliselt spetsiifilised probleemid, mis taolise otsusega kaasnevad. Üldisem järeldus puudutab viisi, kuidas riigivõim tajub reaalsust ja kujutab ette lahendusviise kitsaskohtadele. Ma olen loomulikult nõus, et senine pakendikogumissüsteem ei ole täiuslik. Aga see, mis täiuslikkusest puudu jäi, oli riiklik järelvalve – nimelt on riigivõim lubanud peaaegu neli aastat rohkem kui tuhandel ettevõttel, nende seas ka tuntud firmadel, karistamatult pakendiseadusest kõrvale hiilida. Ning just seetõttu tegutsesid olemasolevad kogumissüsteemid alarahastatuse tingimustes.
Praegune suurele prügifirmale kuuluva organisatsiooni turule tulek suurendab hetkeks rahastust, kuid seda üldsegi mitte jätkusuutlikul moel. Ning ühe seadusest kõrvale hiiliva ettevõtte vahelejäämise tõenäosus keskkonnainspektsioonile on endiselt 3 protsenti.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele