Ettevõtjad paluvad abiga kiirustada

"Kui tahavad abistada, siis peab iga variandi läbi vaatama, ja kui on firma taust korralik, peaks olema hiljemalt kuu aja jooksul vastus ja raha käes," avaldas puitkilbitootja ASi Textuur tegevdirektor Arno Jõgi arvamust riigi abipaketi kohta. Tema hinnangul on siiamaani olnud riigiabi taotlemine väga bürokraatlik.

"Ma ei saa aru, kuidas saab kuus kuud asjade üle otsustada," tõi Jõgi näite Keskkonnainvesteeringute Keskusest abi taotlemise aja kohta. "Kui me erasektoris otsustaksime ka nii kaua, oleksime ammu põhjas. Kriisi ajal peavad olema otsused väga kiired."

Bürokraatiat ei saa Jõgi sõnul ka välistada, aga firmad on Eesti väikesel turul ju teada-tuntud.

"Kui võtad bilansi ette ja vaatad finantskava, siis seisukorrast arusaamine ei tohiks ju finantsspetsialistil kuid aega võtta. Sellest peaks ju kiirelt aru saama, kas on mõtet aidata või ei ole, kas on vara taga või niisama Luhvti-Kusti," rääkis Jõgi.

Jõgi märkis, et pidevalt reklaamitakse, et antakse abi, aga kui küsima lähed, siis ilmnevad igasugu punktid, mille pärast ei saa anda. "Kui midagi jagatakse, eks me püüame ka oma käpakese välja sirutada," arvas Jõgi siiski, kui pakett peaks tõesti ellu viidama.

Jõgil oleks enda sõnul kindlasti hea meel, kui nende klientidele, kes Textuurile võlgu on, raha antakse. "Ma loodan, et on ka vajadus selliste investeeringute järele ja et eksport leiab endale väljundi, sest kui ei ole väljundit, siis ei ole kellelgi põhjust investeeringuid teha ja neid laene võtta," rääkis Liviko juht Janek Kalvi pakutavatest abimeetmetest.

Iseenesest on taoline riigi initsiatiiv tema arvates aga praegusel ajal vägagi tervitatav."Ekspordi finantseerimisskeemis on raha saamine vaid üks osa, aga kõige suurem osa selles on ikkagi turu taha saamine ja reaalse ekspordiväljundi leidmine. Eksport ei ole praegu ainult raha taha toppama jäänud," toonitas Kalvi.

Kalvi lisas, et Eesti ettevõtjatel jääb vajaka teadmistepagasist ja ennekõike suhetevõrgustikust ning võõra äriruumi tundmisest, aga need on tihtipeale kõige olulisemaid ärifaktoreid ekspordi juures. Toode võib isegi olla täiesti hea ja kvaliteetne, aga ettevõte ei suuda jõuda potentsiaalse kliendi või edasimüüja juurde, lisas ta. "Kui riik töötaks välja programmi, kuidas Eest ettevõtjad saaksid värvata välismaalt spetsialiste, kes aitaksid eksporditegevuse alustamisel, siis sellest võiks abi olla," pani Kalvi ette.