Tegelikult on väliskaubanduse tasakaalu ehk ekspordi juures oluline, mida eksporditakse. Ületootmise (loe: lattutootmise) ja ületarbimise kontekstis, kus kõik (riigid) toodavad ja püüavad meeleheitlikult eksportida, on reeglina nii tootmine kui ka eksport asjade transpordi tähenduses suure keskkonnakoormusega ja jätkusuutlikkuse aspektist mittesoovitatav.
Aga teadmiste eksport on väga positiivne ja soovitatav, sest teadmised (laiemalt ka kogemused, uute tehnoloogiate (patentide) rakendused jne) on pea ainus vara, mis võiks kasvada lõputult, seejuures keskkonda, inimkonda ja kultuurkondi oluliselt kahjustamata.
Näiteks võiks tuua sellise positiivse majandusmeetme, kuidas elujõuline riik võiks eksporti toetada. Esiteks: tellitakse rakendusuuring, millised patendid omavad murrangulist tähtsust uute energia- ja nt transporditehnoloogiate arendamisel.
Teiseks: selle analüüsi alusel ostab riik oma ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) kaudu sisse võtmetähendusega patendid ja liisib, rendib või annab tasuta kasutada riigihangete kaudu nende patentide rakenduste väljatöötamise konsortsiumidele, kus on kaasatud vähemalt kolm partnerit eri sektoreist - erakapital, ülikoolid ja ühistud (majandusvorm, kus ühistu tegutseb osanike huvides, mitte ainult kasumi teenimise eesmärgil).
Kolmandaks: kui uus rakendus/tehnoloogia on välja töötatud, hakatakse seda teadmist rakendusest eksportima. Kui need on näiteks taastuvenergia tehnoloogiad, peaks neile jätkuma turgu järgmiseks 50 aastaks.
Edu pant on teada võtmetähendusega patente? Milles küsimus - patendiotsingud on vabad (
www.freepatentsonline.com/;
ep.espacenet.com;
www.market-launchers.com/;
www.gizmag.com.) Ehk leiavad innovaatilised ettevõtjad sealt midagi majandust edendavat. Siis on põhjust ju edasi rääkida!